Selline ei saa muidugi üks õige kirjandus olla, kirjandus peab ikka üllatama. Peab või? Õnnepalu ei üllata kuskilt otsast ja tore on, kellel neid üllatusi enam vaja on, maailm nagunii persekursil. Liiga palju on uut, liiga palju üllatusi, liiga vähe on aega järele mõelda. Ja pole vaja autoriga kaasa mõelda, hea on, kui autor mõtleb sinu eest.

Suured teemad: väliseestlus, selle valu ja vaev, pinge kodueestlaste ning väliseestlaste vahel. Õnnepalu ütleb "hea, et Eesti ei saanud vabaks 1950. aastal, ilmselt oleks siis läinud veriseks arveteklaarimiseks". Ta loodab, et enam ei tooda Eesti presidenti Ameerikast, toodu oli tore mees küll, aga ei saanud kodu-Eesti asjadest aru ööd ega mütsi. Eks ole seegi mõte omamoodi arveteklaarimine.

Arveteklaarimine tuletab kohe meelde Mart Laari, autor ütleb et Laar oli loll, tegi mis väliseesti tigedad vanurid käskisid, tulemus oli omandireform, mis kütab pingeid siiani. Tõsi, autor möönab, et lolle peaministreid ja veel lollimaid pärast Laari on olnud Eestis palju.

Kurb raamat, räägib raamatute surmast ja lugejate kadumisest, mistõttu mõttetuks muutuvad umbes 500 kirjanike liidu liiget ja nende ponnistused. Siin sisu rohkem kui Arvamusfestivalil iialgi olla saab, on suur vahe, kas teksti kirjutab kirjanik või kolumnist. Toredad on targutused lindudest ja loomadest, autor on bioloog, kes tunneb asja. Indiaanlased, okupatsioon Eestis, elekter, poeskäimine.

Olen Õnnepaluga vähe tuttav, siiski nii palju küll, et arvata, et kogu selle nutu ja hala kirjapanekul on ta ikka mingil moel ka humorist. Õnnepalu teosed on naljakad, kui leiad prisma nende naljakaks lugemiseks. Nagu on naljakad Ristikivi päevikud, kui neid targalt lugeda. Oleks selline kurb stand-up koomik, siis teised üritajad võiks minu poolest koju jääda.

Peab olema väga julge, et kirjutada enesest, panna kirja kõik, mis su peast läbi käib, olgu see nii "vale" kui tahes. Mingil hetkel Õnnepalu rõõmustab, et sai Eesti 100 kampaania ajal olla Eestist eemal. Oeh kui tuttav tunne. Lihtne on lugusid välja mõelda, lihtne on punuda suurt narratiivi, ei ole lihtne võõrastele inimestele rääkida omaenese lugu.

Piiratud ligipääsuga Facebooki kommentaar on avaldatud autori loal.