Keelesäuts. Vilepuhuja, va keelekandja
Paar nädalat tagasi lahvatanud TTÜ rahaga skeemitamise skandaal tõi meedias keskmesse taas vilepuhuja-sõna. Selle sõna taust aga pole kaugeltki neutraalne ega positiivne, nii et seda mahlakat sõna kasutades asub ajakirjandus vahest ehk tahtmatult nende poolele, kes info väljatulekut pahaks peavad.
Nimelt seostub sõnaga vilepuhuja legend vilepillimängijast*, kes vabastas Hamelini linna rottidest ning selle eest lubatud tasu saamata viis kättemaksuks linnast minema kõik lapsed. Pole just kõige neutraalsem tegelane, ega ju?
Kuidas siis öelda neutraalselt ja halvustamata selle kohta, kes infot paljastab? Üks võimalus ongi infoandja, informeerija, selle sõnaga olnuks kohane märkida Tallinna Tehnikaülikooli doktoranti. Võõrsõnal informeerija ei ole ka küljes negatiivset laengut nagu sama tüvega informaatoril või omasõnadel keelekandja, pealekaebaja.
Teine neutraalne võimalus on vihjeandja, mis on samuti neutraalne sõna. Terminitena on käibel ka teavitaja, alarmeerija, rikkumisest teataja.
* Maire Raadiku artikkel "EKI keelekool: kõneisik ja vilepuhuja" 14. mail 2016 Postimehes.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio
