Internetiajastu saabudes tühjenes rahvusraamatukogu lugejatest. Kuigi lõviosa raamatuid on seal jätkuvalt eestikeelsed, siis kutsutakse nüüd Tõnismäele mitte-eestlasi, pakkudes neile võimalust aardejahti mängides eesti keelt õppida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nende mängude mõte on, et ka täiskasvanud inimene tahab mängida. Tegelikult ei ole nii, et ainult lapsed mängivad ja täiskasvanud tahavad lihtsalt kuulata ja siis unistada, oma mõtteid mõelda. See on kaasav, mänguline ja õpetab ka grupis suhtlema. Kui see grupp läheb koos rajale maja peale, siis nad on sunnitud omavahel eesti keeles rääkima," kirjeldas rahvusraamatukogu haridustegevuse kuraator Pille Slabina.

Innal ja Julial kulus aardejahil vastuseid otsides tund aega, mille jooksul tegid nad 3000 sammu. Kõige keerulisemaks osutus esimene küsimus, mis käskis riiulilt üles leida Ivo Linna elulooraamatu. Kui Jaak Joala oma leidsid naised kiiresti, siis Ivo Linna raamatu leidmiseks tuli töötaja appi paluda.

Multilingua keeltekooli eesti keele õpetaja Ly Leedu sõnul keskendub raamatukogumäng ennekõike sõnavara arendamisele ja küsimused on koostatud just õppijate keeleoskust silmas pidades. Nii kasutatakse algajatele mõeldud ülesannetes sõna "tore", aga oskajamad peavad teadma, millal ütlevad eestlased "vinge" või "äge".

"Kõige lahedamad on need kohad. Nad avastavad nii palju alates lugemispesadest, lõpetades kunstiga, teenetemärkidega – nad näevad klaasi all kõiki Eesti Vabariigi teenetemärke peale presidendi ametiketi," selgitas Leedu.

Kui esimesel nädalal panid oma eesti keele oskuse proovile peamiselt venelased, siis nüüd on algajate mängu läbi teinud ka eesti keelt alles õppima asunud hiinlanna.

"Me ei teagi, kas ta guugeldas neid sõnu või tegelikult teadis neid, aga ta ütles, et see oli lõbus, kaasahaarav ja et ta tuleb kindlasti siia tagasi," ütles Slabina.

Raamatukogu aardejaht pole mõeldud ainult mitte-eestlastele, seda võivad proovida ka eestlased.