Maailm tähistab sel nädalal 30 aasta möödumist Berliini müüri langemisest. 1987. aastal sündinud Luukas Kristjan Ilves märkis, et nii tema põlvkonna jaoks kui üleüldse oli murranguline aasta 1989 tervikuna tähtis. Tema sõnul on meil kasulik meelde tuletada ka selle sündmuse etteennustamatust: miks just 1989?

"Läänel oli võimalus vaadelda seda sündmus akadeemilisemalt ja abstraktsemalt," lausus Ilves. "Nad nägid selles enda ühiskonnamudeli kinnitust ja külma sõja lõppu. Nendel inimestel, kes elasid ida pool müüri, ei olnud seda luksust analüüsida, nemad olid sündmuste keerises. Neile tähendas see: kurat, mul on vaja ühiskonda ehitada ja mul on kiire!"

Saatejuht Joonas Hellerma küsis Francis Fukuyamale viidates, kas Luukas Kristjan tunneb end olevat sündinud ajaloo lõpu maailma. Ilves vastas, et Fukuyama tees puudutab teatud raame, mitte aga ajalugu tervikuna. "Kui võtame dialektika, et on lääne viis maailma ehitada ja on Marxist tulev kommunism, siis teesi ja antiteesi sünteesides näeme, et lääne mudel on õige."

Ilves põhjendas: "Inimestel on õigus elada maailmas, kus nad naudivad rahu ja vabadust, kõigil on võimalus ennast teostada ja ilmselt kaasneb sellega teatud heaolu. See (lääneliku liberaalse demokraatia) tees maalib pildi maailmast, kus enamik inimesi võiks tahta elada." See maailmavaateline pakett eeldab, et kõik on moraalselt võrdsed, eelismata rassi, sugu, usugruppi, teisalt aga ka iga inimese ühiskondlikke kohustusi.

"Paljud eestlased räägivad mulle, et minu maailmanägemise viis erineb Eestis elanud inimeste omast," nentis esimestel eluaastatel Saksa lääneosas üles kasvanud Ilves. "Kui ma kolisin viieaastasena Saksamaalt Ameerikasse, ega ma ei tajunud nii väga erinevust. Ühiskonnakorraldus oli sama. Kui ma 1997. aastal Eestisse kolisin, tajusin ma temperamendi erinevust, aga mitte ühiskondliku paradigma muutust, ja ma ju ei teadnud, kas see on kultuuriline temperamendierinevus või tuleneb viiekümnest okupatsiooniaastast. Sellele küsimusele saab vastata see, kes on mõlemas süsteemis elanud."

"Antiikajast peale, viimase 2500 aasta jooksul on välja arendatud väärtused, mis kuuluvad laiemale kogukonnale: Ameerikale, Eestile, Saksamaale ja mina olen end identifitseerinud selle kogukonnaga," ütles Ilves. "Minust varem sündinutel oli võitlusi rohkem. Minu isa tegigi oma elutööks selle võitluse võitmise, kus ühel pool oli lääne kogukond ja teisel pool kommunism."

Ilves rääkis, et Lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni tekstidesse süvenemine tõi tema puhul kaasa kui mitte ateismi, siis agnostitsismi. "Hakkad lugema 18aastasena Piiblit ja mõtled, et see ju olla tõsiseltvõetav kõigile aegadele kogu tõtt kuulutav tekst, muutud skeptikuks, ja see viib eksistentsiaalse kriisini" märkis Ilves, lisades, et humanistlikud ja liberaalsed väärtused on ju head, aga kuskil on auk ja ilma tõe allikata me jookseme rappa.

Ilves ise sai pinna jalge alla tagasi, lugedes 26-27aastasena Püha Augustinuse ülestunnistusi, kus autor katsetab erinevaid religioosseid tõekspidamisi ja leiab ristiusus tõe. Nii hakkas ta ka ise süvenema usku, mida Ameerikas kombekohaselt pühapäeviti kirikus käies justkui tundis, aga tegelikult ei tundnud. "Ma ei leidnud tegelikult paremat sünteesi inimeste võrdsusest ja liberaalsetest väärtustest, kui see, mida Jeesus jutustas," ütles Ilves, lisades, et ta ei eeldanud end tõtt leidvat 2000 aastat vanadest tõekspidamistest.

"Kui ma kogu seda edu ja jõukust, mis inimesel on võimalik 70-90 aasta jooksul saavutada, kaasa võtta ei saa, siis ma vähemalt tahaksin teiste inimeste suhtes näidata seda armastust, mida ma tahaksin enda suhtes (kogeda)," põhjendas Luukas Kristjan Ilves.

"Läänes on arusaam, et kui sa kogu halva ära võtad, siis jääbki liberaaldemokraatia, et see on nagu loomulik olek," sõnas Ilves. "Aga ei, liberaaldemokraatia nõuab kogu aeg pingutust, kui sa seda aeda ei hari, siis kasvab loodus tagasi ja see ei ole Rousseau õilis metslane, see on pigem Hobbsi kujutelm metslase elust, kus igaüks on enda eest väljas."

Ka Yuval Harari Homo Deuse tekke ehk inimeste bioloogiliste erinevuste arengu vältimiseks peame Ilvese sõnul olema aktiivsed ühiskonnana. Demokraatliku süsteemi plussina tõi Ilves välja enesekohendusmehhanismi, mis vigu parandades ei hävita süsteemi. Tema hinnangul ei ole EKRE, Trumpi ja Boris Johnsoni võimuletõusud siiski võrreldavad revolutsiooniga, sest erinevalt hävitavast revolutsioonist on populismi esiletõusu tagajärjel pinnale kerkinud valitsused siiski säilitanud seadused ja institutsioonid.

Kultuurisoovitus: C. S. Lewise usuteemalised kirjutised, mida Ilves soovitab nii usklikele kui mitteusklikele, sest Lewis vastab küsimusele, kuidas ületada lõhet usu ja mõistuse vahel. Ilukirjandusest soovitab Ilves laiemalt araabia kirjandust, ning laiemalt, kui islamikultuurist võrsunut.