90 aastat tagasi, kui veel ei olnud helendavaid ekraane, tõi maailmas toimuva inimesteni rohelise silmaga raadioaparaat. Meie esimene raadioreporter oli populaarne halloo-mees Felix Moor. Ringhäälingu algusaegadel koguneti kodudes raadio juurde, et kuulata just tema vaimukaid reportaaže ja kuuldemänge. Moor oli ka Raadioteatri rajaja ja 9.–15. aprill tähistas Raadioteater oma 90. sünnipäeva, ning seda koos kõigi oma kuulajatega.

Raadioteater tõi ja toob jätkuvalt kuulajani armastatud näitlejate isikupärased hääled, nähtava teatri ampluaast vabad kuuldemängurollid ja väärtkirjandusele keskendunud esitused. Raadioteatri missioon ei ole ajas muutunud: ikka jäädvustame väärikasse heliarhiivi eesti näitlejate hääli, kanname hoolt kunstilise sõna, puhta heli ja igavikulise mõtte eest.

Raadioteatris sünnivad ja jäävad alles kuuldemängud, järjejutud, õhtujutud, luulesaated ja Ööülikooli loengud. Raadio saatekava ergastavad ka erinevad lühisarjad. Nende seas näiteks „Üks lugu“, õilisreklaamid, vanasõnad ja palju muud.

Raadioteatri väikeses sõbralikus toimetuses töötavad täna: peatoimetaja Tiina Vilu-Demjanov, režissöör-visionäär Andres Noormets, helirežissöörid Külli Tüli ja Külliki Valdma, toimetajad Piret Pääsuke, Pille-Riin Purje, Jaan Tootsen ja Lisete Velt.

"Kõige tähtsam on silmale nähtamatu…" (Antoine de Saint-Exupery, "Väike prints").

Selle lause tähendusmahtu saab kogeda iga Raadioteatri kuulaja. Eriti oluline on see praegusajas: pildilise informatsiooni ja pahatihti ka infomüraga küllastatud maailmas. Raadioteater aitab hoida kuulaja kujunditaju, usaldada oma fantaasiat, aktiivselt kaasa kujutleda, vaimus sõltumatult rännata. Kuula – ja sa näed.
RAADIOTEATRI LUGU LÄBI 90 AASTA
KUS JA KUIDAS KUULDEMÄNG SÜNNIB?
Kuigi võib tunduda, et kuuldemäng, mis ei näita pilti, vajab ehk ainult mikrofoni ja inimest, kes sinna sisse räägiks, ei ole lugu sugugi nii lihtne. Tegelikult nõuab kuuldemängu tegemine teinekord samaväärselt rekvisiite nagu lavastus teatrilavalgi. Mõnikord tuleb ühe kuuldemängu salvestamiseks kasutada isegi mitut erinevat tuba. Raadioteatri peatoimetaja Tiina Vilu rääkis ja näitas ühes kõigi detailidega, kuidas töö Raadioteatris õieti käib.

Audioviktoriin – kas tunned ära näitleja hääle?
Raadioteatri näitlejapreemiat on välja antud juba kakskümmend korda, eesmärgiga jäädvustada kuuldemängude traditsiooni ja väärtustada näitleja tööd kunstilise sõnaga raadios. Näitlepreemia antakse välja möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus ja/või kunstilise sõnaga viljaka töötamise eest raadios.

Selles mängus on helilõigud koos näitlejapreemia saanutega. Proovi, kas oskad näitleja näo ja tema hääle kokku panna. Klõpsa helilõik mängima ja kui arvad, et tead, kes räägib, lohista pilt helilõigule. Kui vastasid õigesti, kinnitub pilt helilõigule. Kui mitte, hüppab pilt oma kohale tagasi. Pane tähele, et Ines Aru on näitlejapreemia võitnud kahel korral; tema pilt sobib seega ka kahe helilõiguga.

TEGIJAD RÄÄGIVAD
Raadioteater ei oleks midagi ilma oma inimesteta. 90. aasta juubeli puhul rääkisid Raadioteatri tegijad, mis on nende jaoks kuuldemäng, milline kõige unustamatum kuulamiselamus nende elus ja edastasid oma soovid 90-aastasele Raadioteatrile.

KUJUTLUSMÄNG
Raadio kui pime meedium tähendab seda, et paljugi tuleb inimesel, kes Raadioteatrit kuulab, ise ka oma peas ja kujutluses välja mõelda. Raadioteatri 90. sünnipäeva puhul annamegi kuulajale ühe sellise ülesande.

Kuula allolevat heliklippi ja kirjuta meile aadressil raadioteater@err.ee (märksõna "Kujutlusmäng"), mis pildid sinu peas selle peale jooksma hakkavad.

Köitvaima kujutluspildi kirjelduse avaldame siinsamas ja selle autorit premeerime meenega ERR-ilt.

PILGUHEIT ARHIIVI
Pime meedium või mitte, Raadioteatri pikk ajalugu tähendab, et on ka palju, mida näidata ja millest rääkida. Näiteks rääkis raadiokuuldemängude ajaloost ja tegemisest 1995. aastal saatesari "Mitte ainult minevikus".


Aga samaväärselt tähistamist väärt nagu on 90. aasta juubel, oli ka Raadioteatri 80. sünnipäev, kui saates "Kuula ja sa näed" otsiti vastust küsimusele kuidas ja milleks filmida raadiot.

KULTUUR.ERR.EE
09:46

"Plekktrummi" taob Marko Mäetamm Uuendatud

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: