Mihkel Mutt: kuidas vastast mõnitada ({{commentsTotal}})

Mihkel Mutt
Mihkel Mutt Autor/allikas: Ülo Josing/ ERR

Loovkirjutamise konsultandi Mihkel Muti lugu värskest Loomingust.

Järgnev võiks olla metoodiliseks juhendiks algajatele kirjameestele ja -naistele, kes kavatsevad laskuda poleemikasse. On elementaarne tõde, et vastast tuleb halvustada, sest muidu võib ta meist parem olla. Selle vältimiseks on mitmeid vahendeid. Muidugi võib vastasele sisuliselt turja karata, tema väidete kallal urgitseda, aga siis kummitab oht, et keegi ei viitsi lugeda. Argumendid tüütavad ju kiiresti ära! Igal juhul ei maksa üksnes argumentidele lootma jääda, vaid tuleks kasutada ka tehnilisi võtteid. Allpool nimetatud vahendid ei ole esitatud ranges süsteemis ega tugevuse järjekorras, samuti ei pretendeeri järgnev mingil juhul ammendavale loetelule. Pigem on tegemist ühe kirjapõllu künnimehe aastatepikkuse lõikuse salvepudemetega. Kui sellest noortele autoritele mõnel määral abi on, loeb autor oma ülesande kuhjaga täidetuks.

Alustagem vastase või objekti nimest. Esimene reegel: seda ei tohi kasutada n-ö puhtalt ja neutraalselt nagu dokumendil, vaid kuidagi käänutades-väänutades.

Kõige lihtsam on kasutada deminutiivi, vähendavat vormi: Viljakene, Mardikene, Siimukene.

Suhteliselt lihtne võimalus on ka inversioon, st perekonnanimi tuleb panna omastavasse käändesse ja pärisnime ette tuua. Ka seeläbi sugeneb hoiakusse teatavat külarahvalikku ladnasust, mis üleoleva õlalepatsutusega ikka kaasas käib. Seega mitte Mart Helme, vaid Helme Mart, mittte Taavi Rõivas, vaid Rõiva Taavi. Hea oleks seejuures kasutada eesnime lühendi või hüüdnime kujul: mitte Tõnu Kaljuste, vaid Kaljuste Tõnn (Kruuse Pets, Lao Mell, Aaviksoo Jaku). Kõlab kohe kraad vingemalt!

Esitatud näidete sugulasvõte on kasutada sidekriipsu ja mingit täiendit, mis annab meie lähenemisele ühelt poolt semutseva, teisalt patroneeriva mündi: Kaarel-poiss, Andrus-mehike, Kersti-naisuke. Põhimõtteliselt sama funktsiooni täidab vana hea „va” nime ees: mitte Kronberg, vaid va Kronberg. Seda võtet saab kasutada ka meie vastasega seotud objektide ja institutsioonide puhul. Nii näiteks on meie oponendi väljaanne „leht-leheke”, meile mitte meeldiv kultuuriasutus on „teater-teatrike”, „Looming-Loominguke” jne.

Tõhus on seostada nimi asjaosalise elukutse, harrastuse või rolliga, mida too on avalikkuses (televisioonis, sotsiaalmeedias) etendanud. Baarmen Endel ei ole kaugeltki nii lööv kui Baari-Endel (Poe-Milvi, Palvemaja-Peeter jne). Seostada võib ka kohanimega (Vändra Aveli).

Kui asjaosalisega on seotud mingi sündmus või afäär, siis annab seda hiilgavalt kasutada: Volvo-Kallo, kahekümne-miljoni-mees (viimase puhul on küll oht, et see võib sassi minna mõne kõlaliselt sarnase, näiteks miljonitüdrukuga). Selle võtte rafineeritum vorm on monteerida kokku subjekt ja mõni tema tunnuslause: „Ükskord-me-võidame-niikuinii-mees”. „Plats-puhtaks-partei”. Sääraseid inimesi ei ole Eestis kahjuks palju.

Ka tiitlit võib kasutada nii, et see hakkab mõjuma tögavalt. Siin on hulk võimalusi. Näiteks võib nime sootuks ära jätta ja kasutada tiitlit seal, kus sel pole teemaga otsest seost. Kui öelda „professor X”, võib see kõlada isegi aupaklikult, aga kui öelda „professor unustab”, siis see näitab, et säärased professorikesed ei tea elust midagi, las pusida oma katseklaaside juures ja ärgu segagu tõsiseid inimesi.

Kui Andrei Hvostov kasutab Facebookis Lauri Vahtre kohta pidevalt vormelit „dr Vahtre”, siis muidugi mitte selleks, et Lauri Vahtre teaduslikke teeneid tunnustada, vaid ikka vastupidi, kaugemas perspektiivis isegi viidata dr Goebbelsile. Sellega seoses mainigem suhteliselt harva esinevat võimalust tõlkida kellegi nimi mõnda teise keelde, näiteks Andrei Hvostovi asemel Sabaste Andu. Nimekoomika on küll koomika primitiivseim liik, aga vastase halvustamiseks käib küll.

Võimalusi on veelgi. Näiteks see, kus keegi koolis käinud: Peda-Raivo, Rauakooli-Robert. Sellises osunduses pole iseenesest midagi kriminaalset ja seda pole põhjust eetikanõunik Tarmu Tammerkile vaagida anda, aga vastasele saab mõnusasti natuke vett peale tõmmata. Võtte puuduseks on, et paljud seigad aeguvad ning uutel koolidel puudub kindel maine. Mis see „peda” praegu enam tähendab? „Sotsiaalülikool” pole vist veel kinnistunud.

Tegelikult saab mõnitada iga tiitliga, mida pole hädapärast tarvis. Härra ja proua on teadagi viisakusväljendid. Aga kui artiklis kogu aeg kedagi rõhutatult härratada või prouatada, siis kisub lugeja nägu varsti naerule. Eriti tõhus on tarvitada seda võtet koos asjaosalise elukutsega. „Kirjanik” kõlab niikuinii natuke halvustavalt, aga „kirjanikuhärra”... Pane nöör kaela!

Hea on kellegi paikapanemiseks kasutada ka mõne sõna vanemaid või rahvalikumaid vorme. Seega mitte arst või doktor, vaid tohtrihärra, mitte kirjanik, vaid kirjamees, mitte autojuht, vaid sohver, mitte veterinaar, vaid tõpratohter.

Konkreetse isiku iseloomustamiseks võib kasutada ka teatud sotsiaalse grupiga seostatavat tekstipilve või vaimset hoovust: „kunstiinimeste skiso”, „ametnikujura”, „kaupmeeste omakasu”, „euromöla”, „liberastide poliitkorrektsus” jne.

Üldse on hea vastast depersonifitseerida, viia ta võimalikult suure ja häguse üldmõiste alla. Kui „kunstiinimesed” ja isegi „loomeinimesed” tähendavad ikkagi inimesi, kes võivad küll segast panna, aga on siiski teatud määral arvestatavad, siis näiteks „loomerahvas” on juba ühe rea peal „metsarahva” ja „Kungla rahvaga”, sellest mõistest on igasugune tõsiselt võetavus ja protestivaim kõrvaldatud.

Intervjuu puhul on muidugi mõnitamise kuldreegel, et vastase suuline jutt tuleb üles märkida nii, et kõik mööd ja määd, õhhid ja puhhid on kirjas. See-eest su enda küsimused on nii hästi viimistletud, et lugejal jääb mulje, nagu asuks su nina all masin, mis väljastab üksnes isuäratavaid verbaalseid sõõrikuid.

Tõde on seegi, et iga asi, mida kordama hakata, muudab järk-järgult tonaalsust. Kui näiteks ütled kirjutise alguses „riigi suuruselt teine linn”, siis see kõlab isegi hästi või vähemasti neutraalselt, sest... ikkagi teine, aga mitte viies või kaheksas. Kui seda öelda teist korda, võib jääda mulje, et autor kordab ennast kogemata, ent kui see järgneb silmatorkavalt veel kolmandat ja neljandat korda, siis laieneb lugeja näol mõnus kahjurõõmus irvitus ja ta mühatab: „Kuradi teine linn, mis neil viga on, olgu rahul seal oma teisega,” jne.

Siit võib juba igaüks ise edasi nuputada. Head mõnitamist!

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Looming



Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Haapsalu piiskopilinnusHaapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb arendustöödeks uksed

Järgmisel nädalal sulgeb uksed Haapsalu piiskopilinnuse muuseum ning seal algavad 2019. aastani kestvad arendustööd. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud ligi 3,2 miljoni eurose toetuse abiga ehitatakse välja aasta ringi avatud keskaega käsitlev tegevusmuuseum ja külastuskeskus. Haapsalust jätkab Juhan Hepner.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.