Peeter Helme: tänavanimed kultuurseks! ({{commentsTotal}})

Vaade Telliskivi tänavale
Vaade Telliskivi tänavale Autor/allikas: kultuur.err.ee

Olen siinsamas ennegi kurtnud, et kõik Eesti linnad ei hinda oma kultuuripärandit võrdselt ega osuta väärilist tähelepanu olulistele isikutele, kes nendes linnades on elanud ja tegutsenud. Tartus ja Pärnus on selles osas asjad paremad, Tallinnas näiteks kehvemad.

Ülimalt paljude Tallinnaga seotud suurkujude mälestust me linnaruumis ei kohta. Kujusid või tahvleid, mis nende elu- või tegutsemiskohti meenutaksid, võiks olla rohkem. Aga mitte ainult kujusid ja tahvleid. Võimalusi meie kultuuri ja ajalukku panustanuid meenutada on teisigi.

Täpsemalt jäin mõtlema tänavate ja väljakute nimedele. Jajah, meil leidub omajagu tänavaid, millele on antud tähtsate kultuuriheeroste, teadustegelaste ning riigimeeste nimi, kuid omamoodi tore viis kinnistada kultuuripärandit seisneks ka selles, kui mitte ainult piirduda möödaniku suurkujude eneste nimedega, vaid kasutada ka raamatutes, teatritekstides või filmides esinevate tegelaste nimesid. Olemas on küll mõni Kalevipoja, Vanemuise, Tuuslari või Väikese Illimari tänav, kuid potentsiaali oleks enamaks.

Olgem ausad: tänavad nimega Kesk, Soo või Puiestee eriti ei inspireeri ja mõjuvad armetult, ebaoriginaalselt. Muidugi pole mõtet hakata kampaania korras Eesti linnade tänavate nimesid ümber muutma. Sageli kannab tänava nimi endas ajalugu, kohaidentiteeti või mingit loogilist põhjust ning võib oma lihtsuses mõjuda soojalt ja koduselt.

Kuid samas oleks ju päris vaimukas, kui saaks elada Aatomiku või Sipsiku või näiteks Toomas Nipernaadi tänaval. Muidugi peab sedalaadi tänava nimi olema hästi põhjendatud. Seda nii juhul kui tegu on mõne uue tänavaga kui ka juhul, kui keegi peaks tänava nime muutma hakkama: oleks ju täitsa sümpaatne anda mõne armastatud kirjanduskuju nimi tänavale, millel on selle looja või tegelase endaga mingi seos.

Võib muidugi küsida, mis on sellise tegevuse mõte – kellele või millele see midagi annab?

Sedalaadi nimevalikut võiks pidada pedagoogiliseks kõige üldisemas mõttes, sest sunnib see ju ka neid inimesi, kes kultuuriga sinasõbrad pole, mõtlema ja ehk ka uurima, miks just selline tänavanimi. Mine tea – võib-olla võidab siis kirjandus rohkem lugejaid või teater enam vaatajaid?

Veidi filosoofilisemaks minna katsudes annaks sedalaadi väljamõeldud tegelaste kinnistamine kultuuris tunnistust, et võib-olla on väljamõeldises rohkem tõde ja tegelikkust kui esmapilgul tundub. Võib-olla on mõni justkui väljamõeldud tegelane rohkemgi päris kui mõni lihast ja luust inimene ning tal on meiega võrdselt eluõigust? Või on see mõttekäik pisut liiga uljas? Isegi kui on, siis ometi on tõsi ju see, et kirjanduskujude eluiga võib osutuda pikemaks lihtsurelike omast.

Sipsik ei sure iial, ta ootab alati, et Anu – või mõni teine tüdruk või poiss – temaga uuesti mängiks ning eks mängibki. See juhtub siis alati uuesti, kui keegi Eno Raua raamatut loeb. Samuti jääb Toomas Nipernaadi igavesti seiklema Eesti külateedele ja -tänavatele. Ta ei sure kunagi.

Miks mitte seda surematust alla joonida ning anda Nipernaadi nimi mitte ainult viinapudelile, vaid ka mõnele tänavale, mida mööda kõndimas võiks teda ette kujutada. See annaks lisakihi kultuurile, mõtestaks meid ümbritsevat ruumi ja kasvataks vaimset heaolu. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: