Arvustus. Õiendusi eksnaise eksimuste asjus ({{commentsTotal}})

Kaja Sepp
Kaja Sepp

Kaja Sepp
"Kassiiseloom"
Petrone Print

Autor on tõepoolest minu esimene naine, nii et ärge siit midagi head küll oodake. Kõik saab nii maha tehtud, et siga ka ei näksi. Uhh, ma ütlen.

Tegelikult on see muidugi hästi tore raamat, ehkki võib tänapäeval natuke väljamõeldisena tunduda – sellist elu ei saanud olemas olla. Teagi, võibolla on meil siin juba sündinud inimesi, kes pole elu sees lehma ega siga näinud. Loomaaias elevanti küll, aga lehma – böö. Kaja kirjutab lõbusasti läbi igasugu kodulojuste ja metselajate oma lapsepõlve ära. Kõigi hirmude ja jõhkrustega, mõnest võib raamat moslemi teha, sest siga, jah, on tegelikult hirmus loom. Kuigi maitsev.

Aga ma ju lubasin norida ja maha teha, nii et hakkame aga peale.

Kuna ma ise olen ju kah kümmekond aastat sealkandis kakerdamas käinud, siis esimene etteheide oleks keel. Tegevus on suuresti Lahemaal, Vanakülas. Mis ongi õudvana küla, üle 700 aasta kuskile Taani maksuregistrisse kirjapanemisest. Väga ilus kant. Igasugu töllakusi seal esimese äiaga koos tehtud, kes küll eelmine aasta ära läks ja mina olin kole kurb. Peamiselt muidugi kurjade naiste eest võssa või sauna plagatud, aga näiteks ka jaanipäeva varahommikul lehma jalule tõstetud, lehm on jõle suur ja raske loom.

Oot, pidin norima. Vaat, kui lugesin, kummalisel kombel häiris korralik eesti keel. Muidu ma lähen küll leili, kui kaasaegsed tolvanid aru ei saa, et lõppeb tähendab koolemist, lõpeb millegi otsasaamist.

Olnuks – mu meelest – sobilik, kui visatuks sisse sealset murret. Võin nüüd midagi segi ajada, pohiranna on vist eraldi... igal juhul seal on murre olemas. Kui ka lahemaalased ise seda ei taipa ja arvavad, et kui Piibel 1739 põhjaeesti keelde tõlgiti, ju siis räägivad nad õppimata ka õigesti.

Ega ikka küll. Algul võibki lihtsalt vigaseks keeleks pidada. Ekslikult. Raiuvadki mingit viiendat-kuuendat väldet, mina ütlesin ja ütlen, näiteks Loksale, Kaja raius ja raiub Lokkksa. Kus ta sündinud on, maakas. Töödata ja põlgada ei ole harimatus, murre on.

Neil on sõnu, mis minu sees ohjeldamatut vaimustust tekitasid. Lemmikud on lausaliselt ja rese. Esimest ma vist ära ei seletagi, umbes et lausaliselt üle põlla minnakse, oeh, mitte kiirustades ja põiki üle vagude või nii. Rese on higimärg aken. Kui mul nüüd õigesti meeles oli. See on vahva keel ja tundunuks asjakohane. Või mis mina, setukene, muidugi tean.

Nüüd on hoog sees ja läheb andmiseks tegematajätmiste teemal. Mõnegi pudulojuse, moodsa sõnaga lemmikloom, man ju isegi oldud.

Nimelt Niu puhul mainimata, et kui ta kord sülle tuli, sinna ta ka jäi. Ma olen kõvasti pissihäda köögilaua taga kannatanud, sest kuidagi piinlik oli. Leitud kassidel on sihuke imelik pilk: ega sa mind ära aja. Sa võisid laua taga süüa, tina panna, kirjutusmasinat – olid sihukesed riistapuud kiviajal – plagistada, Niul oli kama kaks, peaasi, et süles ja inimese juures.

Riu oli tõeline tainas, tõepoolest. Teda võis sõlme väänata, isegi kui korraks ära jooksis, minuti pärast tuli tagasi, kas mäng jätkub. Ode Liis, meie noorem tütar, mängis kord oma vanavanaema, kuidas see lehma kamandama – kah üks lahe lahemaine sõna – läheb. Rätik pähe, ämber ühe käe, Riu teise käe otsa. Riule jäi siis Ode Liisi roll. Et ta rollilahendusest aru saaks, õpetas Ode: sina kõnnid, tipa tapa.

Kisti ei lasknud siin meie juures jalga mitte puurist, vaid otse Ode sülest. Mis on tõeline häbematus. Mainimata on ka, et Ode sai väga vihaseks, kui väita, et kass pole tema, vaid külmkapi oma. Üldiselt üsna nõme kass, hüüdnimi Sitard kah unustatud.

Nirr oli vapustav kass. Juba suuruselt – 7,5 kilo. Lauakommetega kass. Krõbinaid sõi, nagu iga teinegi. Kui oli konserv või muidu lihaline-kalaline, siis, mina ei uskunud pilti, võttis kõigepealt tüki küüne otsa, tõstis suhu. Kohe käis peast läbi, et see kass tuleb ikka panna laua taha istuma, nuga ja kahvel anda. Saunaesine sai nimeks Nirri kabinet, seal ta magas. Lähed hommikul sinna suitsu tegema, Nirr vaatab näoga: tervist, kodanik, mis mureks ja, jälle ei uskunud, nihutab ennast, et sa ära mahuksid. Kurb, et nii vinged loomad nii totralt otsa saavad.

Tifuga oli jälle nii, nojah, Kaja seda pole näinud, nii et ei nori. Et kui ta siin Muugal oli, siis alguses mure suur, kassikatk tagumised jalad üsna viletsaks jätnud. Kuidagi aga võtsid meie kassid ta kampa, ootasid järgi, kuni järele jõuab, selline osalusravi. Igatahes nädala pärast ronis tegelane terve meetri puu otsa. Tundub, võibolla on soovmõtlemine, et külaelust abi oli. Justkui kõndis suve lõpuks vähe kabedamalt?

Sellised asjad on välja jäänud. Hea küll sellega. Rohkem ei klopi, luksumine võib autori kolleege segama hakata.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: