Hugo Vaheri “Sügise kuldne kooma” on raamatute “Punk ei ole surnud” ja “Skvotterid” järel autori kolmas punkarite elust jutustav raamat. Selle käsikiri märgiti ära kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistlusel.

See lugu jutustab bändi tegevast anarhistlike vaadetega noorest punkarist, kelle elus tiirleb kaks naist. Emma tahab kodust hubasust, kuid hakkab talle siiski truudust murdma. Crystal on aga ahvatlev vamp, kelle eemalolekud on seletatavad haigusega, peategelane aga kahtlustab, et armastuse puudusega. Crystal ei tea, mis temaga on (lk 88) ja ega see seltskond võtakski omaks inimest, kes kõike enesekindlalt teab.

Romaani põnevaim hetk on minajutustaja ärkamine pärast arveteklaarimist skinhead'idega, kes muuhulgas on ähvardanud tema kõige kallimat – Crystalit. Crystal on femme fatale, kuid samas ka nõrk: tal on paanikahood ja ta võtab rahusteid, mistõttu on nagu vati sees. Kohtumisel natsidega tegutseb Crystal üllatavalt osavalt, kuid mõistagi tabavad rusikahoobid just tema meeskaitsjat suure hooga. Titaanide heitluse järel on muidugi nii:

“Kui ma silmad avasin, vaatas mulle vastu valge lagi. Lamasin selili. Mu käe külge oli plaasterdatud kanüül ja mu kõrval rippus tilguti.” Pärast korralikku peksasaamist kummardub tema voodi kõrvale juba kaks neidu. Niisugustel stseenidel on ajaloolis-filosoofiline alltekst: armastuse nimel peaaegu surma sammunud kangelane saab omale vaatamiseks valge lae (taevaõndsuse, paradiisi) ja kahe ingli püsiva hoolitsuse. Siiski, ka titaan ise on haavatav ja kui naine ütleb talle “kalli”, siis ta nutab end magama. Punkari kohtumine natsidega on pigem point of no return kui last stand. Kui näiteks Schwartzeneggeri filmides kujutatakse gigantide heitlust, siis norivad gigandid ise teineteisega tüli. Aga siinne punkar ei taha tüli, sest ta jääb niikuinii alla. Kuid tänane kaotaja on homne võitja. Ta sõbrad tühjendavad natside rahakotid, neilt saadavad summad on nagu reparatsioonid.

Crystal ongi habras nagu kristall, Martini juures elades ei teadnud ta ka ise, mis tal vaja on. Põnev on autori kirjeldus, kuidas Martin tunneb end selle hoolitsetud tüdruku juures järjest ebamugavamalt. Ta ei või hoopiski teada, et ebamugavust põhjustab Crystali haigus, nii ta siis kobabki pimeduses.

“Sügise kuldne kooma” pealkiri tuleb jutustaja sõnadest Emmale haigevoodis. Punkar on määratud mõlemast naisest ilma jääma, ainsaks truuks hingeks jääb talle koer. Lõpuks kursiivis ära toodud meenutus näitab, et kõik toimus minevikus, olevikus on aga tegelane sarved maha jooksnud ja tal on lapsed.
Vaheri raamat on korralikult noorte elu käsitlev teos. Kuna siin on põhirõhk melodramaatikal, sobib see hästi lugemiseks tundlikumatele või naiselikumatele hingedele. Raamatul ei ole positiivset lõppu ja kõik õpetlik on juurdemõeldav. Seetõttu on see tekst pigem sügavaks järelemõtlemiseks kui lõbustuseks.