Meelis Oidsalu: vahvad eesti hevimehed
Margus Ott tutvustas Sirbi veergudel sõna "vehm", mis tähendab nõmedat inimest ja mis on saadud väljendit "valge eesti heteroseksuaalne mees" lühendades. Mulle tundub hulka ägedam selline eesti keel, milles mitte kõik valged eesti heteroseksuaalsed mehed pole definitsiooni kohaselt nõmedad, teatab Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.
Olen oma senise publitsistliku tegevuse käigus ainult kinnitust saanud koolis õpitud kommunikatsiooni kuldreeglile, mille kohaselt arvamusavalduse – näiteks kasvõi selle kommentaari siin - valesti mõistmise eest vastutab alati autor.
Kuu tagasi tegin Vikerraadio päevakommentaaris isadepäeva puhul solidaarsusavalduse homoisadele. Lühidalt kokku võttes kirjeldasin seal oma kohmetust, mis mind – sotsiaalselt ärevat meest – valdab lasteaia või kooli isadepäevapidudel, püüdsin seeläbi kujutada homoisade ebamugavustunnet suhteliselt homofoobses Eestis. Mu kommentaari pealkirjaks sai "Tõeliselt mehelikku isadepäeva!".
Pärast teksti ilmumist vallandunud kriitilisest reaktsioonist sain aru, et "mehelikkuse" mõiste välja käimisega tuleb tänapäeval olla väga hoolas, seda isegi juhul, kui sellega soovitakse näiteks vähemusi krutskilikult jõustada ning mehelikkuse kui monoliitse nähtuse stereotüüpi murendada.
Kukkusin homopropagandistina haledalt läbi, mind süüdistati feministlikus foorumis selles, et üldse oma ärevust väljendan või seda mehelikkusega seon. Minu jaoks on mehelikkus iga mehe jaoks individuaalne, ainulaadne komplekt omadusi, millest eesti mees pole harjunud rääkima. Jesper Parve avalik ja alusetu mõnitamine on sellise moodsa tabu ere väljendus.
Enda õigustuseks võin öelda, et püüan enamasti arvamusavalduste puhul enne nende avaldamist neid lugeda näiteks naise, seksuaalvähemuse ja mõne teise etnilise või rassilise kuuluvusega inimese pilguga, nimetan seda empaatiaharjutust "kübaratestiks".
Annan endale aru sellise testi tinglikkusest, mul pole sageli õrna aimu sellest, kuidas maailma nende erinevate "kübarate" alt tegelikult vaadatakse.
Oskan rääkida ainult sellest, kuidas paistab maailma mulle, heteroseksuaalsele valgele Eesti mehele ja sedagi oskust - nagu reaktsioonid näitavad - pean kõvasti lihvima. Püüan kobamisi ja üsna robustselt aimata, milline keelekasutus võib minust erinevale lugejale halvustavalt mõjuda ja nende eelduste põhjal kobamisi tegutsengi.
Eksimused ja nende eest vabandamine on selle protsessi loomulik osa. Hiljuti sain näiteks täiesti asja eest nahutada Eesti Autistide Liidult, sest kasutasin piisava tundlikkuseta omadussõna "autistlik". Palusin vabandust, lubasin, et enam ei tee.
See ei ole mulle probleem, sest et ma ei pea sellise sildistamis- ja steretoüübitundlikkuse ilmnemist sugugi tsensuuri märgiks. See on hoopis võimalus oma keeletundlikkust nüansseerida ja ühtlasi võimalus keelemänguks, võtta kasutusele uusi huvitavaid ümberütlemisi.
Tabusõnad ja nende vembukas ümberütlemine on olnud rahvakultuuri loomulik osa, mingite sõnade vältimine ja nende asemel uute kasutusele võtmine ainult rikastab keelt ja mis mul selle vastu saab olla, kui mu keel nende keelekurvide võtmise teel areneb.
Tõsi, ka keeleuuenduse lõbu käigus tuleb end aeg-ajalt kõrvalt piiluda, et lõbu läbuga ei asenduks.
Viimati märkasin ennastunustavalt lustimas filosoof Margus Otti, kes 22. novembri kultuurilehe Sirp veergudel tutvustab uut sõna "vehm", mis tähendab nõmedat, võõravihast ja keskkonnavaenulikku inimest ja mis on saadud väljendit "valge eesti heteroseksuaalne mees" lühendades.
Saan aru, et filosoof plaanib kogunisti tervet artiklite sarja selle mõiste kinnistamiseks väga kitsasse eelarvamuslikku prakku ja kasutab selleks omadusi, mida inimene valida ei saa: nahavärvi, seksuaalset sättumust, rahvust, sugu.
Sõna on tegu, keel on meel ja seepärast on mul ettepanek, et äkki me siiski loobume eesti keelde mõiste "vehm" juurutamisest nõmeduse sünonüümina.
Mulle tundub hulka ägedam selline eesti keel, milles mitte kõik valged eesti heteroseksuaalsed mehed pole definitsiooni kohaselt nõmedad. Ja et mitte ägeda kõlaga sõna "vehm" raisku lasta, teen ettepaneku võtta see kasutusele muusikaterminina. Elagu "vahvad Eesti hevimehed"!
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel