Undusk rääkis, et materjal ilmus välja mõnevõrra varem ja on Isikuid, kes teadsid sellest juba mõnda aega. "Näiteks Marju Lauristin on öelnud, et tema oli 1955. aastal kuulnud, kuidas Jaan Kross luges teda ette tema emale, Hendrik Allikule [Lauristini kasuisa – toim] ja Alma Vaarmanile "Tiit Pagu" kodus ette lugemas."

Ta usub, et tema isa alustas "Tiit Pagu" kirjutamist juba 1940. aastate alguses ja jätkas asumisel, kuhu ta lasi saata oma emal tükid, mis tal olid juba valmis tehtud. "Minu abikaasa Jaan Undusk, kes on kirjandusteadlane ja on kuidagi takerdunud Krossi uurimisse viimasel ajal, leidis arhiivist Alma Vaarmani – tuntud revolutsionääri – kirjavahetuse, kuna nad seal asumisel suhtlesid väga lähedalt. Alma Vaarman oli Jaanile nagu ema eest."

Kirjavahetuses nimetas Kross sageli nime Tiit Pagu ja seda, kuidas ta seda kirjutab. "Jaan, minu abikaasa, ütles, et võiks vaadata, kas leian selle kuskilt üles. Mulle tuli see ka tuttav ette, ja tõepoolest – ma hakkasin lehekülgede tükke arhiivimaterjalidest leidma."

Undusk ütles, et tema ema korrastas Krossi arhiivi väga hoolikalt ja seal on palju materjali ka mappides. "See on üsna põhjatu ja tegelikult on ka nendes mappides segadust küllalt. Erilist sügavat süsteemi seal ei ole. Sellist mappi, kuhu oleks Tiit Pagu peale kirjutatud, ei olnud. Aga oli mapp, kuhu oli peale kirjutatud "Luuletused", oli ka lahtiseid lehti. Nii see sealt kokku sai korjatud."

Ta usub, et on võimalik, et arhiivimaterjalidest koorub välja veel midagi. "Miks mitte. Ma ei arva, et suurt proosateost sealt leidub, sest ta üldiselt neid avaldas. Aga publitsistikat, avaldamata kirju või artikleid. Neid on küll."

Undusk märkis, et kuna asumisel polnud trükimasinat saada, tuli Krossil kirjutada "Tiit Pagu" käsitsi. Ta sõnas, et tegelikkuses tema isa nii ilusa käekirjaga ei kirjutanud. "See oli selleks, et see oleks loetav."

"Tiit Pagu" on tegelikult lõpetamata raamat, märkis ta. "Ka sisuliselt, sest selle tegevus lõppeb umbes 1940. aastal ja Tiit Pagu, kes on peategelane, ei leidnud ennast." Ta lisas, et osaliselt on see kindlasti autobiograafiline teos.