Aasta algas toreda uudisega. Loomingu raamatukogu sarjas ilmub Jaan Krossi uus teos, mis on kirjaniku 100. sünniaastapäeva valguses põrutav sündmus. Autori lõpetamata värssromaan "Tiit Pagu" on nüüd Eesti lugejate ees.

Stuudios oli kirjandusteadlane Jaan Undusk, kes on värske raamatu esmaväljaandesse kirjutanud põhjaliku eessõna ja on enese sõnul viimasel ajal takerdunud Jaan Krossi.

Undusk sõnas, et kuuldus sellest teosest jõudis temani mõne aasta eest. Täpsemalt tänu ajakirja Tuna peatoimetajale Ott Raunile, kes lasi tal tutvuda Alma Vaarmani ja Jaan Krossi kirjavahetusega 1950. aastate algupoolest. "Selles kirjavahetuses oli aegajalt juttu ka Tiidust ning tema tegemistest," ütles ta ning selgitas, et pärast pikemat uurimist arhiivides, sai talle selgeks, et tegemist on pikema värssteosega "Tiit Pagu". Selgeks sai ka see, et Jaan Kross oli selle kallal olnud tegev asumisaastail Siberis, pärast vangilaagreid, ja hiljem veel Tallinnas, kui ta pärast Stalini surma vabaks sai, 1954. aasta suvel. "Kross tegeles Tallinna naastes hirmsa hooga romaani kirjutamisega. Alma jäi veel Siberisse ning Jaan saatis talle stroofe, mis ta välja oli mõelnud," lausus kirjandusteadlane ning lisas, et Krossil oli kirjutamine edenenud kakskümmend rida päevas.

"Ühel hetkel jäi see ikkagi toppama," sõnas Undusk ning selgitas, et Kross armastas oma pooleliolevaid teoseid sõpradele ette lugeda ja nii ka seda. "Arvatavasti jäi "Tiit Pagu" kirjutamine pooleli 1955. aastal."

Jaan Undusk selgitab raamatu eessõnas, et tõenäoliselt jäi "Tiit Pagu" pooleli seetõttu, et teos oli kaotanud oma poliitilis-ajaloolise tähtsuse. Teiseks põhjuseks võis olla ka see, et selline vorm oli moest välja läinud. "Lugeja saab näha, et raamat jäi pooleli kuskil 1940. aasta suvel, kui peategelane oli oma poliitiliste vaadete osas kahevahel," lisas Undusk ja selgitas, et mõtlev inimene, nagu oli Tiit Pagu, ei osanud tol ajal valida kodanlaste ja kommunistide vahel.

"Ilmselt valiks ta mingisuguse kolmanda tee, mida nõukogude ajal nimetati "intelligentseks kolmandaks võimaluseks", see oli halvustav suhtumine," lisas ta ning arvas, et see oleks olnud tol ajal võimalik arengutee Tiit Pagule ja Krossile.

"Romaan jäi küll pooleli, aga tegelikult oli romaani maht juba täis," ütles Undusk ning rõhutas, et Kross oli kirjutanud 3700 värssi. Mahult oli teos jõudnud juba kaugele, kuid peategelane, kes peab ideelist arengut kandma, ei olnud veel kuhugi liikunud. "Ta oli omadega ummikus. Ilmselt ei leidnud Kross talle ülesannet," sõnas kirjandusteadlane ning lisas, et Krossil polnud palju valikuid. Tolleaegne tsensuur poleks talle meelepärast ideed läbi lasknud. "Krossile ei meeldinud lõpetamata asjad," ütles ta ning lisas, et ilmselt vihastas Kross iseenda suutmatuse üle.

Peategelase Tiit Pagu kolmanda võimaluse otsimine peegeldab teatud määral ka Krossi enda positsiooniotsinguid Eesti kirjandusmaastikul. "Krossi kõige tähelepanuväärsemaks katseks kohaneda nõukogude aegse triviaalsüsteemiga, oli Siberis sündinud näidend "Marc Edfordi kaitsekõne", sotsiaalkriitiline teos, mis oli kirjutatud Ameerika ühiskonna näitel," ütles Undusk. "Ameerika kriitika oli nõukogude kultuuri oluline toitepind."

"Tiit Pagu puhul olid sellised kohanemiskatsed väiksemad," lausus kirjandusteadlane ning selgitas, et Tiit Pagu oli Krossi jaoks isiklik kangelane. Kross soovis selle teosega trükki jõuda, kuid sinna jõudmiseks pidi pidevalt maadlema probleemiga, et kuidas kirjutada ikkagi enda asja aga samal ajal mitte lihtsalt sahtlisse jääda. "Väga eluline probleem," lisas Undusk.

"See teos on võibolla Krossi kõige ausam mälestusmärk nõukogude võimuga luhtunud armuloost," lausus ta ning selgitas, et nüüd, 60 aastat hiljem rahvani jõudev teos, on siiski oluline, sest tegemist on Krossi kirjutisega.

Värssromaani vorm on mõnel pool täiesti tundmatu žanr. Näiteks ei teata sellest midagi Soomes. Eestis ei ole see samuti laialt levinud. "Krossi teos võis ajaliselt olla Eestis neljas värssromaan," lausus Undusk ning lisas, et esimese värssromaani kirjutas Jaan Kärner.

"Tiit Pagu" on teos, mida võib pidada märgiks Krossi tehnilistest oskustest. "Virtuoosne tekst keeruliste riimiskeemidega," ütles kirjandusteadlane ja lisas, et romaani stroofiskeemi töötas Kross ise välja.

Kirjandusteadlane Jaan Undusk on Krossi värssromaani varem nimetanud ka "Nauditavaks hoogsal sammul rappa minekuks".