Merle Karro-Kalberg. Kabinetis sündinud Ülemiste terminal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ülemiste terminali võidutöö
Ülemiste terminali võidutöö "Light Stream". Autor/allikas: Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan

Jaanuari alguses avaldasid Eesti, Läti ja Leedu riigikontroll ühise teate, millega väljendasid muret Rail Balticu projekti juhtimise ebaefektiivsuse pärast. Viivitus võib viia selleni, et projekti elluviimisel ületatakse kokkulepitud eelarve ja ajakava, nendib Merle Karro-Kalberg Sirbis.

Veidi enne seda saime lugeda uudist Soome riigisisese auditi kohta. See näitas, et põhjanaabrid ei peaks hakkama Rail Balticu ühisfirma aktsionäriks. Muu hulgas toodi põhjenduseks see, et Balti riigid pole hiigelprojektile piisavalt pühendunud ning selle teostamiseks puuduvad selged eesmärgid.

Kõigest hoolimata kinnitas Eesti majandus- ja kommunikatsiooni­minister Taavi Aas siiski, et euroraha toel valmib suurtaristu tähtajaks. Üks suurepärane näide, mis Aasa lubaduses kahelda lubab ja riigikontrollide ning Soome auditi kõhklusi kinnitab, on Rail Balticu Ülemiste terminali arhitektuuri­võistlus.

Praegune Ülemiste terminali arhitektuurivõistlus on õigupoolest juba teine. Enamasti korraldatakse uus võistlus, kui eelmine lahendus ei ole enam päevakajaline, kui soovid ja mõtted ning ühiskonna arusaamad on muutunud. Siinne pole aga selline juhtum. Pigem räägib see kummalisest kafkalikust bürokraatiamaailmast, kus eesmärgiks on süsteemi taastootmine ning kus inimlik arusaamine ja mõistlik tegutsemine ei maksa midagi.

Esimene võistlus toimus 2014. aastal. Toona pälvis 14 laekunud tööst I preemia võistlustöö "Tagasi", mille autorid olid 3+1 Arhitektid. Ehitustöödega loodeti toona alustada 2017–2018. 2018. aasta jaanuaris, pärast nelja-aastast tööd selgus aga, et projektiga ei saa enam edasi minna, sest aastaid tagasi tehtud riigihankes oli jäetud linnuke õigesse lahtrisse märkimata. Nimelt ületas hanke maksumus rahvusvahelise hanke piiri, kuid läbi viidi riigisisene hange. Viga tähendas, et ELi toetusraha kasutamine oli sattunud ohtu. Hoolimata tehtud tööst, kulutatud töötundidest ja rahast, protestidest, tööd teinud advokaatidest ning võimalikest lahendusettepanekutest otsustas Rail Baltic Estonia korraldada uue arhitektuurivõistluse. Õnneks ei taaskasutatud aastatetaguseid arhitektuurivõistluse lähtetingimusi, vaid koostati uued, mis praeguse aja vaimuga paremini sobivad. Kui 2014. aasta võistlustingimused mahtusid 16 leheküljele, siis 2019. aasta mais välja kuulutatud võistluse tingimused 22-le. Uuesti mõeldi läbi ja parandati ka terminalihoone ruumiprogrammi. Kui 2014. aastal arvati, et ühisterminal mahub 1730 ruutmeetrile, siis ajaga on isu kasvanud ning praegune terminalihoone kavandatakse üle poole suurem ehk 3590 ruutmeetrit.

Uus võistlus lõppes eelmise aasta novembris, võistlusel hinnati nelja tööd. Neli tööd sellise suurusjärgu võistluse kohta on häbiväärselt vähe. Paljud siinsed arhitektid boikoteerisid võistlust, sest ei pidanud uut võistlust ja selle korraldust eetiliseks. Arhitektide liit avaldas novembris pressiteate, milles tõi välja kolm kitsaskohta uue võistluse korraldamisel. Selles öeldakse, et võistlusel ei jälgitud arhitektuurivõistluse korraldamise head tava. Ootamatult olid võistluse korraldajad tõlgendanud riigihanke seadust nii, et enne lõpliku võitja väljakuulutamist tuleb asuda hinnaläbirääkimistesse kolme parima kavandi esitajaga. Arhitektuurivõistluste hea tava üle Euroopa sellist võimalust ette ei näe: arhitektuurivõistluse peaeesmärk on leida parim ideekavand, mille autoritega jätkatakse läbirääkimisi edasiseks projekteerimiseks. Kui idee asemel saab määravaks odavaim hind, siis pole võistlustel sellisena mõtet, sest lõpuks on tegu ikka odavhankega.

Teise probleemina tõi arhitektide liit välja, et kogu edasise töö eest vastutuse panek projekteerija õlgadele on pretsedenditu ega tekita arhitektide hulgas usaldust. Hanketingimuste järgi peab projekteerija vastutama ka tellija vigade ja tegematajätmiste eest. Kolmas kitsaskoht on autoriõiguse kaitse. Liit tõi välja, et kuna eelmise arhitektuurivõistluse võitjaga ei jõutud selles osas kokkuleppele, vaid vaidlus jäeti uue võistluse võitjate lahendada, siis nähakse vastuolu arhitektide kutse-eetika põhimõtetega.

16. jaanuaril allkirjastati Rail Balticu Ülemiste terminali projekteerimisleping uue võistluse võitjate, arhitektuuribürooga Zaha Hadid Architects ja osaühinguga Esplan. Rail Baltic Estonia veebisaidil toodud raudtee valmimise ajakavast on näha, et terminalide projekteerimine algab 2019. aastal. Ülemiste osas ollakse ajakavast maas. Kõnekad on ka preemiasummad ja juba tehtud kulutused. Esimese arhitektuurivõistluse auhinnafond 2014. aastal oli 37 000 eurot, praegusel võistlusel 77 000. Eelmise korra projekteerimise maksumus, mis osaliselt vist jäigi välja maksmata oli 1,23 miljonit eurot, seekord makstakse Londoni arhitektidele 2,6 miljonit. Uhkusega hoobeldakse pressiteates, et töö hinda õnnestus alla kaubelda 600 000 euro võrra, esialgne pakkumine Londonist oli ulatunud üle kolme miljoni euro.

Ehk on riigikontrollidel siiski põhjust murelik olla ja põhjanaabrite ettevaatlikkus põhjendatud …

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: