Diplomaat Tiina Intelmann ütles, et Eesti saatkond Suurbritannias ei tee praegu paljusid igapäevategevusi, aga kui Eesti kodanik satub hätta, siis nad loomulikult teda aitavad.

"Ka Briti diplomaadid ja poliitikud, kes olid algul koroonakriisist kohkunud, on ellu ärganud ja leidnud üles Zoomi, Skype'i ja muud viisid, kuidas suhelda," rääkis Intelmann.

Enne koroonakriisi räägiti Suurbritanniaga seoses aastaid Brexitist. "Kui Brexiti hetk kätte jõudis, siis valitsus kommunikeeris seda rahvale nagu suurt hetke, kust asjad hakkavad liikuma paremuse poole," nentis Intelmann. "Aga samas ma ei tahaks Brexitit kujutada ka mustade ja valgete jõudude võitlusena."

Kuna järgnes aga koroonakriis, räägitakse nüüd 35-protsendisest majanduslangusest Suurbritannias.

Peterburi ülikoolis itaalia keelt ja kirjandust õppinud Tiina Intelmann meenutas seda aega kui harjutusi iseseisvaks eluks. "Tugevad õppejõud ja tasemel õpe ühelt poolt, teisalt oli selles elus seal ka gogollikku groteski ja nõukogude bürokraatiat," meenutas diplomaat, kelle maailmatunnetust on mõjutanud nii Dante kui Pirandello, kellest kirjutas lõputöö.

"Kui me mõtleme sellele, et Dante kirjutas oma "Jumaliku komöödia" eksiilis ja Pirandello, kes Rooma teatris oma näidendeid lavastas, ja inimesed röökisid saalis "see on hullumaja!", siis nad mõlemad ikkagi nautisid seda, mida nad tegid," rääkis Tiina Intelmann. "See on see, mis ka mind motiveerib."

Diplomaadiametisse innustas Intelmanni Eesti iseseisvumine. Vabariigi algusaegade idealism on tema jaoks asendunud realismiga, kus kõige tähtsam on leida tasakaalu.

Kolm aastat on Tiina Intelmann elanud ka Aafrikas, kus töötas Euroopa Liidu delegatsiooni juhina Libeerias. "Tähtsa osa sellest moodustas Ebola kriisi ajal abi jagamine, et riik suudaks kriisist välja tulla," rääkis ta. Ta märkis aga, et sealne ihalus lääne elu järele tegi mõnikord kurvaks, kõneldes näiteks plasttoolidest džunglihütis.

Aastatel 2005-2011 oli Intelmann Eesti alaline esindaja ÜRO juures. "Kui sa istud seal ÜROs koos teiste inimestega, kes ei tea, mis tegelikult toimub "põllul" ehk võitlusväljal, siis kõik need konfliktid tunduvad nii hirmsad, aga viibides nendes kogukondades ma olen näinud, et seal on ka rõõm, isegi seal, kus on lõppenud 15-16 aastat kestnud kodusõda," kõneles diplomaat.

Eestlase jaoks kipub tänavu 75aastaseks saav ÜRO jääma abstraktseks. "Kui ma käisin Elevandiluurannikul ja Keenias, siis seal polnud vist ühtegi inimest, kes poleks teadnud, mis on ÜRO. Hea ongi, et ÜRO ei ole Eestis pidanud jõuliselt esile astuma," seletas Intelmann, lisades, et Eestis on ÜRO kohal näiteks kliimaneutraalsuse teema näol. ÜRO esmaeesmärgid on rahu ja julgeolek, ent Intelmanni sõnul peab julgeolek üha enam puudutama ka kliimajulgeolekut.

"Kõik kaheksa miljardit inimest maakeral ei saa elada vastavalt Lääne standarditele," ütles Intelmann. "On aru saadud, et peab mõtlema ka keskkonnale. Samas me ju teame, et keset vaikset ookeani ujub kolme Prantsusmaa suurune plastiksaar, aga ega see inimest ju ei heiduta tema igapäevaelus. Aga tasapisi oleme siiski hakanud ka globaalsemalt mõtlema."

Koroonapausist rääkides loodab Intelmann, et Eesti inimene ei mõtleks lihtsalt sellele, et laske mind õue, vaid võiks kodus olles mõelda enda kohast ühiskonnas ja üldiselt maailma asjadest. "Võime muidugi mõelda ja Jumalast ja lunastusest," lausus diplomaat.

Euroopa poliitika kohta koroonakriisi järel märkis Intelmann: "Ma usun, et koroonakriis natuke raputab meid üles." Tema sõnul rääkisid juba Dante Alighieri ja Shakespeare, et maailmas on kõik halvasti, aga ometi saame midagi veel ka täna maailma heaks ette võtta.

Kultuurisoovitus: "Tommaso Di Lampedusa "Gepard", kust pärineb tsitaat, et kõik peab muutuma selleks, et mitte miski ei muutuks. See on näide sellest, kuidas maailm 19. sajandi lõpus järjekordselt oli nässus, aga kuidas ikkagi tuleb vaadata tulevikku, isegi, kui see tundub labane."