Põhja-Jäämerest Musta mereni ulatuval ligemale 3000 kilomeetri pikkusel Struve kaarel Eestis asunud paarikümnest mõõtepunktist on säilinud kolm: Tartu tähetornis ning Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Simunas ja Võiveres.

Virumaal asuvad punktid on olulised selle poolest, et nendevahelise 4,5 kilomeetri pikkuse baasjoone kaardistamisega lõppesid Eestis 1822. kuni 1827. aastani toimunud välimõõtmised. Kusjuures 19. sajandi alguses tehtud töö oli nii täpne, et kui see GPS-i abil üle mõõdeti, saadi erinevuseks vaid 1,4 sentimeetrit.

Võivere tuuleveski perenaine Liivika Harjo sõnas, et 1984. aastal tehtud mõõtmised on võetud aluseks sellele, et Struve kaare mõõtmine kanda UNESCO-sse. "Kui ta 2005. aasta suvel UNESCO nimekirja lisati olid meil ka esimesed külalised hoovis," ütles ta ja lisas, et and said kohe aru, et peavad hakkama inimesi võõrustama. "Esimesed külalised olid kohe sellised, kes andsid minu jaoks uue kogemuse, et on olemas inimesed, kellel on hobi külastada UNESCO maailmapärandi objekte."

Selleks, et huvilistele maailmakuulsaks saanud punktist rohkem teavet anda, hakati infokeskuseks kujundama Võivere tuulikut, mida Friedrich Georg Wilhelm Struve kasutas 200 aastat tagasi mõõtmistel maamärgina. Hobi korras tuuliku varemetest ülesehitamine on aega võtnud üle kümne aasta.

"Me võtame seda mõnuga ja meil on aega," kinnitas Harjo.

Infokeskusest saab teavet ka Struve kaastöölise, eestlase Karl Friedrich Tenneri kohta. Ida-Virumaal Auveres mõisavalitseja peres sündinud Tennerit peetakse Venemaa geodeesiale aluse panijaks. Eestis nimetataksegi kuulsat kaart ka Struve-Tenneri kaareks.

Kokku läbib kaar kümmet riiki: Norrat, Rootsit, Soomet, Venemaad, Eestit, Lätit, Leedut, Valgevenet, Moldovat ja Ukrainat.

Tuuleveski on Võivere mõisa ainus taastatud hoone ja eeloleval nädalavahetusel saab seda uudistada unustatud mõisate külastuspäevade raames.

Lisaks Struve kaare punktidele on Eestis UNESCO maailmapärandi nimekirjas vaid Tallinna vanalinn.