Hõlpus on pianist, aga ka Ehala endine õpilane ajast, kui ta käis Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

"Ma õppisin seal koorijuhtimist, aga meil oli ka selline aine nagu klaverisaate kujundamine, mille õppejõud oli Olav Ehala. Kuna ma olin tema loomingust väga vaimustunud, õnnestus mul otse autorilt saada ka informatsiooni, kuidas tema laule mängida," meenutas ta.

Tänu sellele sai ta enda sõnul hiljem ka tööle Tallinna Georg Otsa nimelisse muusikakooli rütmimuusika osakonda, kus ta töötab praegugi. "Mind võeti pop-jazz-lauljate saatjaks, sest ma olin tol hetkel üks väheseid inimesi, kes oskas Olav Ehala laule mängida täpselt samamoodi nagu Olav Ehala ise."

Hõlpus rääkis, et väga palju klaverisaateid Ehala lugudele tolleks hetkeks välja kirjutatud ei olnud. Need tekkisid mõnevõrra hiljem, kui Ehala lood laulupeole jõudsid ning neid oli põhjust klaverinooti panna, et laiem üldsus neid ka mängida saaks.

"Akordimärgi järgi mängimine ei ole kõige lihtsam, eriti kui me räägime Olav Ehala lugudest, kus on väga palju keerukaid rütme ja harmooniaid. Mängida neid väikestest laulikutest, kus informatsioon on väga raskesti loetav – sellega ei saa kõik väga hästi hakkama."

Ka eeloleval kontsertturneel "Meile on palju antud" on Hõlpuse sõnul lugusid, mille puhul peab ta saate ise kujundama. "Need noodid ei ole mul ette kirjutatud, vaid ma pean lähtuma orkestrifaktuurist ja sellest samast akordimärgi noodist ning selle põhjal kujundama klaverisaate."

Kirjutab kogu aeg ühte laulu

Ehala ise ei arva, et tema muusika väga keeruline on, kui läheneda ilma eelarvamuseta. Väga palju tema muusika rütmikast tugineb eesti keele loogikale, märkis ta.

"Ma olen üritanud oma laulud luua väga eesti keele päraselt ja olen leidnud sealt lihtsalt huvitavaid rütme. Ma ei ole kunagi nõustunud väitega, et eesti keeles ei saa sünkoopi laulda või et see tuleb ebaloomulik. Tegelikult on võimalik eesti keelest väga põnevaid rütme välja otsida. Need tuleb lihtsalt üles leida."

Ta tunnistas, et tal on olnud olukordi, kus mõni tema lauludest on läinud laulupeole ja osadel koorijuhtidel on tekkinud mure, et kas laulupeole tulevad nüüd ainult professionaalsed koorid, sest nemad on võimelised selle loo ära laulma.

"Aga Kadri Leppoja oli väga südikas koorijuht naiskooridel. Ta ütles, et kes ei saa hakkama kohapeal, ma tulen õpetan teile ära ja nii tuli see päris keeruline laul laulupeol väga hästi välja. Pärast lauljad tulid tänama ja ütlesid, et ei olnudki nii keeruline, kui loogiliselt läheneda," meenutas Ehala.

Ta tõdes, et talle omast ja äratuntavat helikeelt ta kindlasti kohe oma karjääri alguses kätte ei saanud, kuivõrd noored inimesed saavad mõjutusi paljudest asjadest, mis ümberringi toimuvad. Ta meenutas plaatide ümbersalvestamist kassettidele ja plaate, mis ta ise välismaalt toonud ning praegugi kogus alles.

"Kuulad ju kõike, ja mulle on alati meeldinud barokkmuusika, eks natuke on ka see oma jälje jätnud. Oma tajutav helikeel kujunes välja kuskil 30. eluaastaks. Alguses oli kõike muud. Oli asju, mida ma ise ei mäleta, et olen teinud. Ma olen ka öelnud nagu mõni kirjanik ütleb, et ta kirjutab põhimõtteliselt kogu aeg ühte raamatut. Ma kirjutan kogu aeg ühte laulu."

Laulupidudelgi kõlav ja Ehala esimene lugu "Vana harjutus" on ainus lugu, millele on Ehala ise ka sõnad kirjutanud. "Nii meloodia kui ka tekst sündisid enam-vähem üheaegselt. Idee oli olemas, kuhu ma tahan välja jõuda, et seda orelimotiivi seal klassikalises stiilis kasutada. Lugu tuli sinna juurde mõelda ja niimoodi ta korraga sündis."

Hõlpus tõdes, et turnee kava oli väga keeruline kokku panna, olgugi et mõned asjad olid teada: kuivõrd see on läbilõige Ehala loomingust, ongi esimene lugu kontserdil "Vana harjutus" ja lõpulugu tema seni viimane lugu "Sa oled ainus", mille ta kirjutas Eesti 100. sünnipäevaks.

Sinna vahele mahuvad kronoloogiliselt kõigepealt noorpõlvelood ja edasi liigume järjestikkuselt. Loogiline arengulugu. Ma arvasin alguses, et saab minna täiesti mööda ajatabelit, aga muusikalistel kaalutlustel päris aastate järgi me minna ei saa, mõned asjad on siiski natuke ümber tõstetud. Aga üldiselt on ta siiski loogiline arengulugu."

Hõlpuse sõnul on see kontsert, kust igaüks leiab omale loo. Seal on lugusid filmidest "Don Juan Tallinnas", "Karoliine Hõbelõng", "Nukitsamees", aga ka lavastustest "Kaotajad" ja "Till Eulenspiegel".

"Lisaks sellele, et on väga palju tuttavaid lugusid, mida mõned oskavad kaasa laulda peast ja une pealt, on ka laule, mida pole üldse ette kantud või ainult üks-kaks korda ning millest keegi midagi suurt ei tea. Loodame, et suudame ka neid lugusid rahvale tutvustada ja mine tea, võib-olla siit saab alguse mõne muu loo samasugune järjekordne levik."

Reedel tähistab Ehala oma sünnipäeva kitsamas pereringis. Suurem juubelisünnipäeva tähistamine ootab ees 28. septembril Alexela kontserdimajas ja novembrikuus tähistavad helilooja juubelit Tartu koorid. Kontsertsari "Meile on palju antud" saab alguse reedel, 31. juulil Saaremaal Kihelkonna rahvamajas.