Ülevaade. Suure-Jaani muusikafestival sai teoks – kaks kuud hiljem
Suure-Jaani muusikafestival on alanud juba palju aastaid nädal enne jaanipäeva, et siis lühimal ööl soo-kontserdi järel ja jaaniõhtuga lauluplatsil pidu lõpetada. Viirusepiirangute tõttu oli oht, et 23. festivali tänavu ei saagi teha.
Korraldajate ja kunstilise juhi Andres Uibo pingutuste tulemusena tehti kavatsetud festival ikkagi teoks kaks kuud hiljem, 18. kuni 23. augustini, aga seda sisuliste muudatustega. Taas oli tuntav Suure-Jaani tegijate Eesti-meelne hoiak, mis saatis üritusi pidevalt ning samm-sammult, ja seda hõngu kavad said kõik ette kantud.
Kuulajate tervise huvides muudeti esinemispaigad suuremate vastu, katuse all toimuma pidanud üritused toodi välja vabasse õhku, püüti hakkama saada väiksemate koosseisudega, ka oli mõnelgi puhul vaja piirata kuulajate arvu, teisiti toimus piletimüük, ei saanud kutsuda väliskülalisi jms.
Muusikapeole ei tehtud ka suuremat reklaami, peamiseks publikuks oli ikka oma valla rahvas, aga nüüd jäi mõnes saalis nendegi jaoks ruumi napiks. Festival on just neile igal aastal oodatud sündmus. Muusikapeo peakorraldajaks oli taas Airi Levand Suure-Jaani kultuurimajast. Ka seekord ei jäänud kohale tulemata oma filmikaameraga Põhja-Sakala vallavalitsuses töötav Leili Kuusk.
Aatelised, tuntud-teatud iga-aastased tegijad olid taas publiku ees: viiuldaja Mari-Liis Uibo, tšellist Aare Tammesalu, pianist ja kontsertmeister Martti Raide, muusikateadlane Maret Tomson, Andres Uibo organistina ise, Hortus Musicus ja Andres Uiboga aastakümneid koostööd teinud Andres Mustonen, seekord ka tenor Mati Turi, Toomas Nestor vioolal, klaveriduo Kai Ratassepp ja Mati Mikalai, baleriin Anna Roberta Lahesoo Rahvusooper Estoniast, ansambel Kukerpillid festivali uues etenduspaigas Kildu ratsaspordikeskuses, ainsa orkestrina Mustoneni käe all mänginud Pärnu Linnaorkester lõppkontserdiga Suure-Jaani kirikus, esitluskontsert "Jazz Navesti kaldal", kus trios Jaak Sooäär, Ara Yaralyan ja ainsa välisartistina Soome trummar Markku Ounaskari. Vanaõue puhkekeskuses toimus ka lõunatund Tõnis Kõrvitsaga, kus vestlust juhtis Tõnu Kõrvits.
Traditsioonilise ja alati publikule põnevust pakkunud soo-orkestri (kontsertmeister Arvo Leibur) päikesetõusukontserdi asemel pakuti Hüpassaare rabasaarel 19. augusti õhtul kava "Kuuvalgus", kuhu oli vahetekstid kirjutanud Eero Raun. Esmakordselt sai sellel laval näha baleriini.
Erakordseks sündmuseks oli muidugi pianist Leelo Kõlari soolokontsert 19. augustil Mart Saare majamuuseumis Hüpassaares. Mart Saare palade kõrval kõlas seal ka Saare õpilase Ester Mägi erakordselt köitev ballaad-rapsoodia "Vana kannel", maestra rääkis ise esitatud muusikast, sündis põnev vestlus ka kuulajatega, mida improviseeritult ja huvitavalt vedasid Maret Tomson ja Martti Raide.
Eesti muusikast oli kavades aasta tähtpäevaheliloojaid nagu Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera, Alo Põldmäe, Urmas Sisask, Arvo Pärt ja Eino Tamberg, veel Artur Kapp, Heino Eller, Villem Kapp, Tõnu Kõrvits ning festivali poolt tellitud Rasmus Puuri teose esiettekanne Energia ökotalu terrassil.
Suure-Jaani festivali lõpupäeva sisustas Maret Tomsoni esmakordne huvitav ülevaade Hans Kapist, kes oli köster-kooliõpetaja ning koorijuht, Villem Kapi isa ja Artur Kapi vanem vend. Üritus toimus heliloojate Kappide majamuuseumis. Traditsiooniline pühapäevane jumalateenistus muusikaga sattus nüüd viimasele päevale ning lõpetas festivali Suure-Jaani Johannese kirikus.
Toimetaja: Kaspar Viilup