Kuidas tuli mõte selline kontserdisari korraldada?

Lauri Väinmaa: Helilooja Urmas Sisask tähistab septembris oma 60 aasta juubelit ning oli soov anda sel puhul publikule võimalus kuulata tervikuna tema suurteost "Tähistaeva tsükkel". See koosneb viiest osas: "Põhjataevas" (1980–1987), "Lõunataevas" (1994–1995), "Eesti rahvataevas" (kahele klaverile, 2004), "Ekvatoriaaltaevas" (2015–2016) ja "Põhjapolaartaevas" (2018); ta on seda kirjutanud alates 28. eluaastast kuni praeguseni, kokku viis kontserditäit muusikat. Sisask peab seda üheks oma tähtsamaks teoseks ja oma elutööks. Ta on kaardistanud kogu tähistaeva, kõik 88 tähtkuju, samuti Eesti rahvataeva – Eesti vanarahva tähtkujud, mis on mõneti erinevad rahvusvaheliselt käibel olevast tähtkujude määratlusest.

Siin on huvitav jälgida tema heliloojamõtte arengut, muutumisi läbi aja. Sisaskil on samas väga eredalt äratuntav oma stiil, oma kindel käekiri. Praegu oma juubeli künnisel on ta täies loomejõus, kirjutab palju, mitmeks aastaks on ees ootamas tellimused.

Mina olen Sisaskiga loomingulist koostööd teinud pikka aega. See algas 1987. aastal "Tähistaeva tsükli" esimese osa "Põhjataeva" esiettekandega Tallinnas, tsükli viimase, viienda osa "Põhjapolaartaevas" tõin esiettekandele 2018. aastal klaverifestivalil. Sinna vahele jääb üle 30 aasta.

Kuidas kontserdisari on üles ehitatud?

Tsükli osi esitavad Johan Randvere, jaapani pianist Yuko Yoshioka ja mina nii üksi kui duos Piret Väinmaaga – koos esitame "Eesti rahva taeva". Olen olnud mitme Sisaski teose esitaja ja ka esmaettekandja, oleme loomeprotsessis ka valmivate teoste üle arutlenud ja koostööd teinud ja mulle on suur au, et kaks teost pühendas Urmas ka mulle: "Eesti rahvataeva" ja "Põhjapolaartaeva". "Ekvatoriaaltaevas" on pühendatud Yuko Yoshiokale ja Takahiro Akibale. Lisaks mängivad Tiiu Sisask ja Maila Laidna valiku "Spiraalide sümfooniast" 4 käele.

"Tähistaeva tsüklis" on suur roll jutustajal. Heliteoste juurde käivad vastavad legendid: "Põhjataeval" ja "Põhjapolaartaeval" lood siberi põhjarahvastelt, Karjalast, Skandinaaviast ja Põhja-Ameerikast, "Lõunataeva" legendid pärinevad Austraalia aborigeenidelt ja "Ekvatoriaaltaeval" ekvaatorit ümbritsevatelt rahvastelt, neid loevad Sepo Seeman ja Peeter Volkonski. "Eesti rahvataeva" esituses lööb kaasa pärimusmuusik Celia Roose. Celia esitab kõigepealt katkendi vastavast rahvaviisist, mis on iga osa aluseks, ja sellele järgneb lugu ise.

Festival algab Viljandi Pärimusmuusika aidas 9. septembril, mis ongi Sisaski õige sünnipäev, kus Johan Randvere esitab "Lõunataeva", tekste loeb Sepo Seeman. Seejärel 10. septembril esitan mina Tartus Elleri kooli Tubina saalis "Põhjataeva", juurde räägib Peeter Volkonski.

12. septembril on kontsert EMTA suures saalis, mis on ka Sisaski pidulik juubelikontsert. Oodatud on kõik õnnitleda soovijad. 13. septembril esitab Johan Randvere koos Sepo Seemaniga "Lõunataeva" Mustpeade maja Valges saalis. Kuna see on pühapäev, siis valisime pisut varasema kellaaja, kontsert algab kell 15.

Seejärel tuleb 17. septembril Valga muusikakoolis ettekandele "Eesti rahvataevas", mida mängime koos Piret Väinmaaga, kaastegev Celia Roose, ja 18. septembril kõlab Kuressaare kultuurikeskuses "Ekvatoriaaltaevas" Yuko Yoshioka esituses, tekste loeb Sepo Seeman. Samad kontserdid on ka Tallinnas, kus 9. septembril kõlab EMTA kammersaalis "Eesti rahvataevas" ja 20. septembril "Ekvatoriaaltaevas" Kadrioru lossis.

Mul on väga hea meel, et õnnestus teha kontserdid Eesti erinevates piirkondades – peale Tallinna ja Tartu Lõuna-Eestis, Virumaal ja Saaremaal. Kaks kontserti salvestab ka Rahvusringhääling: "Eesti rahvataeva" ja "Ekvatoriaaltaeva", neist raadios veel salvestusi ei ole. Siis on kogu see tsükkel tervikuna olemas ja võimalus seda ka CD-l välja anda.

Mainiste ühe esitajana ka jaapani pianisti Yuko Yoshiokat. Kuidas tema Urmas Sisaski muusika juurde tuli?

Yuko on koos teise jaapani pianisti Takahiro Akibaga suur eesti muusika entusiast. Nüüdseks on ta just eriti tihedalt Sisaski muusikaga seotud. Üldse on eesti muusika Jaapanis suure huviga vastu võetud. Kui mul oli Tokios 1998. aastal kontsert, oli saal välja müüdud, osteti palju eesti muusikaga plaate. Siis anti Jaapanis välja CD "Põhjataevaga" minu esituses. Ostjaid ja autogrammi soovijaid oli pikk järjekord. Mulle tundub, et Eesti muusika, Urmase muusika resoneerib jaapani hingelaadiga. Ka selles kultuuris on sügav side loodusega, austus kõige elava vastu ja meie muusika kõnetab jaapani kuulajat ka ilma igasuguste seletusteta otse.