Sildna TMW-st: viiendiku artistide unistused täituvad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mari Kalkun on osalenud Tallinn Music Weekil selle algusaegadest peale ega kahetse.
Mari Kalkun on osalenud Tallinn Music Weekil selle algusaegadest peale ega kahetse. Autor/allikas: Ruudu Rahumaru

Kas showcase-festivalidest on artistidele kasu? Sõltub sellest, millest unistada, kui realistlikud need on ja palju selleks ise ära teha, arvavad sel nädalal 12. korda startiva Tallinn Music Weekiga (TMW) seotud inimesed.

TMW startis 2009. aastal ehk Eesti artistide võimalusi maailma jõuda on selle kaudu toetatud juba 12 aastat. Paras aeg, et tibusid lugeda. Kuidas seda aga teha?

TMW juht Helen Sildna ütleb, et head kriteeriumit selleks pole. Isegi seda, palju Eesti artistid TMW kaudu plaadilepinguid on saanud, pole Sildna hinnangul adekvaatne mõõdik, sest kõik need ei pruugi tuleneda otseselt või kohe TMW-lt saadud kontaktidest.

"Plaadileping tähendab tänapäeval hoopis midagi muud, seda pole võimalik niimoodi kokku lugeda," ütleb Sildna, lisades, et arvesse tuleks võtta ka singleid ja siis läheb pilt juba väga kirjuks.

"Tallinn Music Week muusikute eest lepinguid ei sõlmi, me saame suurendada vaid selle tõenäosust ja viia inimesi kokku. Sealt edasi on see juba artistide endi professionaalsuse küsimus," ütleb Sildna.

Plaadileping pole ka automaatselt iga artisti unistus.

Kõik algab sellest, et sügiseti, kui festival avab järgmise aasta esinemiste taotlusvooru, peab iga artist, kes end presenteerida soovib, kirjeldama ära ka oma eesmärgid, ja juba need on äärmiselt erinevad. Mõni otsib rahvusvahelisi kontakte, et jõuda kontserttuuri või plaadilepinguni, teine otsib meedia, kolmas aga ehk hoopis kohaliku publiku tähelepanu. Artistide küpsuseaste on väga erinev, mistõttu ei saa ka unistused samad olla.

"Eesmärk on, et iga artist läheks festivalilt ära soovitud tulemusega. Tunnetuslikult vast 20 protsenti saab käegakatsutava kasu sellest, teistel võib-olla tuleb see alles mitme aasta pärast," ütleb Sildna.

Ta toob näiteks TMW tuntuima eduloo - Ewert & The Two Dragons käis enne viis aastat TMW-l end esitlemas, kui rahvusvahelist edu toonud plaadileping lõpus tuli.

"Kohest kasu polegi kohe oodata, need on sel juhul halvasti sõnastatud ootused," arvab Sildna.

Ent ta toonitab, et ka see 20 ei tähenda plaadilepingut või kontsertturneed, mis kohe päev pärast festivali lõppu potsatab.

Eeltöö kvaliteet üha paraneb

"Tööd saab teha aina targemalt, eeltööst sõltub ka väga palju. Milline plaadifirma võiks sellist muusikat välja anda, milline agentuur tegeleb just sedasorti muusikaga, sellist eeltööd tuleks teha. Palju tehakse huupi," tõdeb Sildna. "Mida täpsemalt suudetakse oma pakkumist suunata, eelnevalt läbi mõeldes, seda paremaks tulemused ka lähevad."

Sildna tõdeb, et eeltöö kvaliteet on TMW algusaegadega võrreldes siiski kvalitatiivse hüppe teinud.

"Kui 2009 hakkasime artistide sooviavaldusi koguma, olid neil sageli sõbra poolt telefoniga tehtud pildid, mingit tutvustavat juttu polnudki. Ettevalmistustase ja oskus end presenteerida, et teised ka saavad aru, millega tegemist, on väga tugevalt tõusnud," tunnustab ta. "Alul oli ka pisut seda maitset juures, et me oleme ju kunstnikud, me ei turunda ennast. Sellest krambist on nüüdseks üle saadud. Ka kultuurivaldkonnas tuleb kommunikatisoonis olla väga nutikas, meeldib või ei."

Ta toob positiivse näitena esile täiesti omapäi tegutseva Tommy Cashi, kelle muusikavideote ja fotode käekiri on nii spetsiifiline, et teda kopeerida ei saa, ent see annab hea ettekujutuse, mida on õige brändinguga võimalik artisti imagoga ära teha.

Torkab silma, et mõni artist käib end TMW-l esitlemas pea igal aastal. Üks sellistest on Mari Kalkun. Ta pakub, et on algusest peale igal aastal osalenud ehk vähemalt kümme korda. Miks ta seda teeb?

"Tallinn Music Week on ikkagi selles osas ainulaadne, et on väga laia profiiliga, ühendab kõigi žanrite muusikaprofessionaale, nende žanrite esidndajaid üle maailma. See on täiesti ainulaadne formaat ja toob ikkagi kohale mitmeid nimesid, kellega muul juhuhul oleks keeruline kohtuda," põhjendab Kalkun.

Ta ütleb, et aastati on ta eesmärgid erinevad olnud.

"Esmalt oli kõige olulisem aspekt, mida Tallinn Music Weekilt saada, ikkagi rahvusvaheline meediakajastus," ütleb Kalkun, lisades, et see eesmärk ka täitus. "Tänaseks päevaks on see pigem juba töö väljakujunenud koostööpartneritega ja igaks festivaliks seame oma eesmärgid. Selle aasta kontekstis on meil kohtumine nii potentsiaalse agendi kui ka plaadifirmaga, nii et plaanid on paigas."

Ta loetleb rahvusvahelisi festivale, kuhu jõudnud on, ent möönab, et jagada ära, mis on tulnud just TMW kaudu, on keeruline.

"Kas need on tulnud just Tallinn Music Weekist, on raske öelda, aga muusikamaailm niimoodi täpselt toimibki, et keegi näeb siin, keegi näeb seal, see ongi üldine tuntus. Kindlasti on tulnud festivalilt pakkumisi ja kutseid mõningal määral, aga pigem vast rohkem erinevat koostööd," arutleb Kalkun.

Seega on ta festivali tulemustega rahul.

Leidub kahtlejaid

On aga muusikuid, kes toovad esile, et TMW-lt saadud kontaktid toovad esinemisi küll, ent vaid teistele showcase-festivalidele, mitte tasustatud kontserte. Nimelt on tava, et TMW-sugustel festivalidel artiste ei tasustata, kasu peab tulema just koju toodud rahvusvahelistest kontaktidest, mida enda kasuks tööle panna. Ent kõigil see ei õnnestu.

Kalkun selle kriitikaga ei nõustu.

"Ega kedagi ei sunnita seal esinema, see on ikkagi vabatahtlik. Kui muusikud tunnevad, et see hüve, mis nad sealt vastu saavad, kaalub üles selle, mis nad ise panustavad, on see seda väärt. Maailma showcase-festivalid ongi nii üles ehitatud," põhjendab ta.

Ka artistide liidu värske juht Vaiko Eplik, kes on varem kritiseerinud TMW-d arvete maksmata jätmises, ei taha siin kritiikutekooriga liituda.

"TMW ei ole poejärjekord, kus piisavalt kaua seistes saab kassiiri jutule. Nii pole ka see frustratsioon õigustatud, kui sa ühel hetkel selle kassiirini ei jõua. Pigem on küsimus selles, et kui see järjekord on liiga pikk, siis äkki sa võtad hoopis puldi või trügid järjekorras vahele. See küsimus ei puuduta ainult TMW-d, vaid muusikatööstust üldiselt, sest võimalusest haaramine on määrav kõgisis valdkondades," leiab Eplik, lisades, et passiivselt oodates, et kuulamiste arv Spotify's kasvaks, ei saagi sihini viia, vaid selleks on vaja oskusi ja järjepidevat tööd nende oskuste rakendamisel.

Ta peab TMW-d pigem üheks kivikeseks rajal teel peidetud aarde juurde. Sellele kivile hüppamine võiks aidata varandusele lähemale liikuda, ent töö selle nimel tuleb igaühel ikka ise ära teha ja kõik ei jõua selleni kunagi.

Ka Sildna ütleb, et kõik unistused ei täitugi ja alati on neid, kes pettuvad.

"Talente on nii palju ja konkrents nii tihe, et kõiki unistusi suuremast karjäärist polegi võimalik täita. Võti on süsteemne, järjepidev töö. Selliseid imesid - nagu väljastpoolt võiks tunduda, et avastati üleöö - neid reeglina ei toimu. Avastuse taustal on olnud ikka mitu aastat tihedat töötegemist," ütleb Sildna.

Ta ütleb, et iga artist tahaks rääkida legendaarse Glastonbury festivali agendiga, aga tõenäosus, et mõni Eesti artist sinna üldse esinema saab, on kõige väiksem kõigi festivalide seast üldse, mistõttu tasub ka unistusi realistlikult seada.

"Kõik ei saa kohe Coldplay'ks ja Madonnaks, et lähed kohe lavale. See on etapiline protsessi juthimine. Eesmärgid võivad olla ambitsioonikad, aga nendeni ei jõua momentaanselt," ütleb Sildna. "Selles töös pole shortcut'e (otseteid - toim), see on niidiotsakeste kokkupõimimine, kus tuleb ükshaaval, käsitöömeetodil neid kontakte koguda."

Ehk teisisõnu: kuigi Eurolotto jackpot on kõige suurem, tasub ehk esmalt proovida õnne Bingo lotoga.

Edulood

Sildna loetleb TMW-lt alguse saanud edulugusid (lisaks juba nimetatud Ewert & The Two Dragonsi plaadilepingule): Duo Maarja Nuut & Ruum plaadileping ja kutse mitmetele rahvusvahelistele festivalidele; Mari Kalkuni rahvusvahelised esinemised ja plaadi jõudmine The Guardiani parimate muusikaalbumite edetabelisse; Trad.Attacki! rahvusvaheline turnee, mis ulatus Tšiilist Suurbritanniani ja sai alguse TMW'-lt leitud agendist; Mart Avi turnee Euroopas, Aasias, Venemaal ja sellega kaasnenud ulatuslik kajastus ingliskeelses meediaruumis; Erki Pärnoja esinemised mainekatel rahvusvahelistel džässifestivalidel; Kadri Voorandi ja Mihkel Mälgandi duo jõudmine Saksa plaadifirma alla; Noepi singlid ja esinemine Soome festivalil Flow; I Wear* Experimenti esinemised Aasias; Holy Motorsi rahvusvaheline plaadileping jne.

Lexsoul Dancemachine'i ja Rita Ray manager Henrik Ehte on ka tänavuse TMW lavakorraldaja. Ta on näinud palju vaeva, et oma esindatavatele artistidele festivalist kasu lõigata. Rita Ray läheb showcase-tulle tänavu esmakordselt, ent tema on kindlasti üks seekordseid plaadilepingu-lootusi.

Lexsoul Dancemachine'ile on aga festivalist juba tulu tõusnud, kinnitab Ehte. Bändi plaadifirma Estonian Funk Embassy sai omale ülemaailmse plaadilevitaja Kudos Records, see koostöö sündis aga TMW-l käinud delegaadiga loodud tutvusest, kellele õnnestus materjali tutvustada. Järgnesid juba teise delegaadi abil korraldatud minituur Inglismaal, mis, nagu Ehte ütleb, ei toimunud mingites juhuslike külastajatega pooltühjades pubides, vaid õigesti sihitud publikuga täismajadele, lisaks veel esinemine BBC raadiosaates, aga ka esinemine Hispaanias toimunud festivalil.

Ent Ehte tunnistab, et see kõik saab juhtuda üksnes siia toodud delegaatidega "edasi sebides" ehk töö siis alles algab. Rängemalt pettuvadki ilmselt need, kes arvavad, et üksnes esinemisest piisab ja edasi peaks kõik juba ise juhtuma.

"Tallinn Music Week pakub platvormi, et need kontaktid siia meelitada. E-mail ei tähenda tänapäeval suurt midagi. Kontaktid sebisin ise välja, uurisin, kes need inimesed peaks olema, kellega suhelda," kirjeldab Ehte. "Palle saab veerema TMW-lt."

Ta ütleb, et kõige olulisem pusletükk ongi lavakorraldaja koostöö artistide manageridega.

"Lavakorraldaja saab lõplikult anda veel spetsiifilised delegaadisoovitused, kes just sellele artistile kõige kasulikumad võiksid olla," põhjendab ta.

Nõnda on ta andnud kontaktisoovitusi edasi ka artistidele, keda ta ise ei esinda, kui näeb, et neil sellest kasu võiks olla. Kuid alati sellest abi pole.

"Mulle tundub, et enamasti artistid mõtlevad, et nad esinevad ja that's it (sellest piisab - toim). Keegi sudija kasvõi bändi enda seest peab olema, kes võtab mingi konkreetse eesmärgi, et leida TMW-lt booking-agentuur, kes hakkab sebima kontserte Euroopas, olgu siis konverentsil enda tutvustamine või delegaadiandmebaasi läbitöötamine," selgitab Ehte.

Tema hinnangul täidabki TMW eeskätt muid funktsioone, kui et tagada rahvusvaheline läbimurre.

"Mitmete bändide jaoks on see esimene festivalikogemus. Päris igaüks seal ei saagi võimalust, aga ikkagi, kui Noortebändi konkurss on nagu põhikooli, siis TMW võiks olla nagu keskool ja sealt edasi tulevad juba Jazzkaar, Intsikurmu jms kõvad festivalid, mis on nagu ülikool," leiab Ehte.

Tasuta esinemist ei pea sellisel festivalil ka tema probleemiks.

"Kui keegi võtab pähe, et ma olen juba nii established (endale nime teinud - toim) artist, kaua ma siin tasuta esinemas käin või kui eesmärgiks on iga kontserdi pealt raha teenida, siis ei olegi pointi esineda TMW-l, sest selle vaibiga on ka välismaale alguses keeruline minna, kus on esmalt pigem hea, kui saab kulud kaetud," põhjendab Ehte.

Ta möönab, et läbi aegade on on olnud ka artiste, kes on jäänud TMW-l vaeslapse rolli - nad pole saanud festivali lubatud promo selle kanalites ja saalid on pooltühjad ning välismaised delegaadid nende esinemistele ei jõua.

"Selles mõttes on see nurin ka õigustatud. Ühelt poolt on see muidugi kurb, aga teisel aastal saab jälle võib-olla paremini. Ma ise ei laseks end sellel nii hullusti morjendada," ütleb Ehte.

Teistmoodi festival

Ta tunnistab, et Rita Ray'le selleks festivaliks pandud ootused - näidata teda ühele rahvusvahelisele broneerimisagentuurile - ei täitu, sest agent ei saa koroonaolukorra tõttu festivalile tulla.

"Esmane eesmärk läks natuke uppi. Kõik asjad lükkusid põhimõtteliselt aasta edasi - meie Euroopa vallutamise plaan, mis pidi algselt algama sügisest, algab loodetavasti järgmisest suvest," on Ehte siiski optimistlik.

Tänavusele festivalile on registreerunud umbes 600 delegaati, ent paljud neist osalevad digitaalselt ehk kohtumised artistidega toimuvad elektrooniliste kanalite kaudu, mitte vahetult.

Sildna arvab, et sellest võib artistidele isegi rohkem tulu tõusta ning allahindlust festivali eesmärkidele seetõttu kindlasti ei tehta.

"Mõnes mõttes võib juhtuda, et need on isegi efektiivsemad – muidu äkki on see väga spontaaanne, et kellega festivalil lobisema juhtud, nüüd aga saab kokku leppida digitaalse pooletunnise kohtumise. Loodan, et sellised vestlused on palju otsekohesemad ja ausamad," ütleb ta. "Teeme tänavu ainult asju, millest on muusikutele kasu. Sloganid ja PR jäävad ehk ära."

Sildna loeb kiiruga kokku umbes 20 artisti, kes tänavusel TMW'l kõrgeima lennu võiksid teha ja sellega oma eesmärgid täita. Arvestades, et kodumaiseid artiste on kokku 107, moodustabki see jämedalt viiendiku unistustest, mis seekord täituda võiks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: