2002. aastal ilmunud menukas raamatus kirjeldab autor Jon Steele rindeoperaatori tööd. Publiku ette jõuavad mälestused veristest sõjakolletest ja saadud pshühholoogilised traumad.

"Need, kes on sellise ameti valinud, et kriisikolletes kaameraga, siis on selle piiri peal, et nad on ise väga suletud ja nad järjest rohkem sulguvad. See on vist selline muster, mis neid mehi või ka naisi järjest rohkem saadab," rääkis lavastaja Sulev Keedus "Aktuaalsele kaamerale".

"Sõjasõltlane" põhineb Gruusia kodusõja, Ruanda genotsiidi, Bosnia sõjas ja Nõukogude Liidu langemise aegse Moskva meenutustel. Kuigi tegemist on autori isiklike mälestustega, peegeldavad nad üldisemalt seda ametit ja meie lähiajalugu.

"Eks ma tutvusin kogu selle seltkonnaga, kes seda tööd on teinud. Lugesin meie oma Ivar Heinmaa raamatut ja Vahur Laiapea on Afganistanis käinud ja vangi sattunud. Kohtusin mõningate inimestega. Aga eelkõige püüame lähtuda sellest materjalist, millega me tegeleme," sõnas näitleja Kristo Viiding.

Sulev Keeduse sõnul inspireeris teda "Sõjasõltlast" lavastama rindeoperaatori töö dilemma – rahu nimel peab ta käituma kalgi sõdurina, kelle jaoks kõnekas kaader on tähtsam kui hädasolija aitamine.

"Ma arvan, et see on kõigega nii, et kui inimene tegeleb kirega, siis ta on nõus minema ükskõik kuhu või ükskõik mida tegema, kui ta tunneb, et see on see, milleks ta on loodud või kutsutud. Ta lootis, et tema pildid päästavad maailma, muudavad maailma paremaks kohaks. Eks ta ju tegigi oma tööd väga edukalt – sai palju auhindu ja tunnustust ja need lood vapustasid maailma," rääkis Viiding.

Vaataja mõtiskleda jääb, kas fotod ja kaadrid sõjakolletest aitavad abivajajaid ning kes aitab inimest, kes need kaadrid on teinud?