Draamateatris esietenduv "Keiserlik kokk" viib vaatajad stalinistlikku Eestisse
Andrus Kivirähki näidend "Keiserlik kokk" on laenanud pealkirja Friedebert Tuglase viimaseks jäänud novellilt. Autor on seekord ka ise lavastaja, kes püüab oma tekstis peituvad võimalused uuesti päevavalele tuua.
Kivirähk kirjutas näidendi 2008. aastal ühenduse RAAAM ettepanekul.
"Ilmselt mulle jäi tunne, et on veel võimalik natuke teistmoodi lavastada ja see enda kirjaniku variant jäi kripeldama – tahaks nagu näidata, mis võimalused selles tekstis peituvad," rääkis Kivirähk "Aktuaalsele kaamerale".
Elo Tuglase kuulsal päevaraamatul põhinevad sündmused pärinevad viiekümnendatest aastatest, mil võimu ja vaimu vahekord võttis kohati pentsiku tsirkuse või groteski mõõtmed. Tahes tahtmata kipub mõte seda vaadates ka värskemate võimumängude juurde.
"Lollus muidugi on selline igiaegadest pärit, juba Vanas-kreekas olid lollid ja muidugi veel varem, aga muidugi, kes tahab, tõmbab paralleele. Ta kindlasti ei ole mõeldud hästi päevakajalisena, selleks on mul olemas ajalehes kolumnid, kus saan olla päevakajaline, teater on natuke selline üldisem ikka," sõnas Kivirähk.
Õhtujuht on lavastuses Jan Uuspõld. "Minu jaoks räägib see tükk Stalini ajast, kui olid ajad, mil inimesi pandi põlu alla – loomeinimesi. Inimesed tohtisid rääkida seda, mida ette öeldi ja selleks meil siin ka selline raam, selline areen, sellest me välja ei tohi astuda," ütles Uuspõld.
"Mina olen nagu olukord või jokker, selline saatus või kiusaja, kui te võtate Michelangelo "Püha Antoniuse kiusamise", mis on kollid ümber, siis mina olen kõik need kollid," rääkis Uuspõld ja lisas, et naudib oma rolli väga.
"Keiserlik kokk" etendub alates kolmapäevast Eesti Draamateatri väikses saalis. Teater palub vaatajatel kanda maske.
Toimetaja: Victoria Maripuu
Allikas: "Aktuaalne kaamera"