Arvustus. "Gamak Ghar" kinnitab, et inimene on igal pool ühesugune

"Gamak Ghar" (2019). Autor/allikas: kaader filmist

"Gamak Ghar" (India 2019)

Lavastaja Achal Mishra

Osades Abhinav Jha, Mira Jha, Satyendra Jha, Soniya Jha

9/10

Achal Mishra "Gamak Ghari" (2019) võib pidada üheks neist filmidest, mille pärast väärtfilmide striimimisportaal MUBI on asendamatu. Achal Mishra debüüt on teemalt ja vormilt ajatu teos, mille levipotentsiaal kinodes on olematu. Millal jooksis Eesti kinolevis viimati mõni India film? Karta on, et väljaspool PÖFF-i pole neid taasiseseisvunud Eestis vist olnudki, kuid vaatamata tänuväärsele tööle uute filmikunsti hoovuste toomisel siinse vaatajani ei suuda ka PÖFF näidata kõike, mis mujal maailmas tehakse. Siin tulebki abiks striimimisportaal, mille kava ei täiustu ainult romantiliste komöödiate, stand-up'ide ja märulitega. Muidugi leiab MUBI-st ka romkomme ja tulistamist, kuid need filmid on juba ajaproovile vastu pidanud ning neid võib paigutada samale riiulile hea kirjandusega. 

Achal Mishra julges debüüdis aeg seisab, see väljendub seisvates raamides (kaadrites), mille sees toimub tegevus. Ajatu on ka see, mida neis raamides tehakse – näeme argipäeva sisse imbuvaid ettevalmistusi perekondlikuks suursündmuseks, tseremooniat ennast, kuhu on kogunenud palju sugulasi. See on ka filmi emotsionaalne kõrgpunkt, seejärel muudab režissöör tonaalsust, säilitades samasuguse malbe atmosfääri ja vaataja liigub 20 aastat edasi ning temast saab tunnistaja muudatustele, mis sugukonda ja nende uhket elamist tabanud. Mishra saavutab lihtsa lavastusliku ja pildilise lahendusega dokumentaalfilmidele omase efekti – vaataja säilitab neutraalse positsiooni, kuna kaamera ei keskendu ühelegi konkreetsele tegelasele. Küll aga võimaldab selline meetod vaatajal end toimuvasse hoopis emotsionaalsemalt sisse lugeda, kandes isiklikud lapsepõlvemälestused üle sündmuste toimumiskohta, ehkki kultuuriline taust on ju hoopis teine ja mitte igas riigis ei käida raugel suvepäeval mangosid korjamas.

"Gamak Gharis" saabki inimese asemel peategelaseks aeg ja koht. Inimene on mööduv ja vahetuv, ehkki ta mõjutab kohta ja selle väärtust. Inimene on Mishral aja tööriist. Tema tegemisi ongi kõige lihtsam hinnata distantsilt, n-ö puu vaatevinklist. Vaatlejaneutraalsus lubab suhestuda just nii nagu igaühele isiklikult sobib ning pole otsest kohustust leida karakterite või näitlejate hulgast sümpaatiaid. Samas pole see toimimismehhanism ka nii lihtne, nagu Mishra näitab Koha näo kujundavad konkreetsed inimesed, nende kadudes muutub ka koha endaga midagi – ta kas hääbub, loodus võtab ta tagasi või kujundatakse ta ümber uute elanike soovi järgi. "Gamak Ghar" ehitub meeleolude vaheldumisele – nostalgilisest eufooriast eleegia ja vaoshoitud optimismini. Koht ei ole Mishra debüüdis mitte lihtsalt koht, vaid kodu, ja Achal ongi filmi pühendanud oma vanematele. 

Mishra leevendab nõudlust rahuliku, n-ö slow food kino järele, mida on praegusel konfliktipõhisel ajastul nii vähe. "Gamak Ghar" on oma väljapeetud tempo ja neutraalsusega justkui loodusfilm, kuid mitte pilttapeet. See on ka sissevaade ühte kaugesse kultuuri ja ühtlasi kinnitus sellest, et inimene on igal pool ühesugune.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: