Kodumaine muusikapõld sai hiljuti ühe maiuspala võrra rikkamaks - ansambel Ouu avaldas oma neljanda albumi "Saint Frotee". Kollektiiv on publikule tuttav nii 2013. aastal Noortebändist kui ka tänu nende varasemate teostele "Sammalhabe" (2014), "Mango Fetch" (2016) ja "Papa Solveig" (2017). Värvika portfoolioga bänd on astunud nii eksperimentaalsema indie kui ka pop- ja folkrocki rütmides. "Saint Frotee" on aga Ouu-stiilis retropsühhedeelse indie-pop'i uus tulemine, mis manab silme ette riviera-hõngulise suvepõksu ja viib reisile veidi väsinud kuurortlinna. Sinna, kus on alati soe ja ei eksisteeri mõistet "liiga magus".

Sündise 70ndate ja 80ndate saundi poole liikunud nelik (Jaan Sinka, Tiit Liblik, Hyrr Innokent Vainola ja Rihard Niinberg) viskab siin-seal meenutusi Tame Imapast, Jungle'st, vana kooli rockibändidest ning lisaks klassikalisest nõukaaja popist. Annab sajaga tunda, et Ouu bändilaager müütilisel Ruhnu saarel on muusikutele jätnud kustumatu mälestuse ja mõjutanud nende loomingut. Siiski on hea meel, et oma käekirjaga ei mindud liialt möödunud aastal ilmunud singli "Mystical Island'i" suunas.

Pärast mitmeid kuulamisringe olen üsna veendunud, et meloodilisusest pakatav album kõlab eriti mõnusalt just tagant ettepoole kuulates. Mõtteliseks outro'ks muutus minu jaoks vahe-skit "Zachem". Kaks favoriiti – "Fool's Hope" ja "The End" – illustreerivad hästi muusikute uut hingamist. Nendes palades põimuvad sündielektroonika, proge ja vokaali mahedus maitsekalt üheks. Kirssideks tordil on suhkrune ja võrgutav suvearmastuse lugu "Half n Half" ning retrodisko-rocki rida "Good Stuff", mis tekitab ikka väga suurt igatsust musta mere kuurordi järele. Ei saa ka unustada lõpulugu "Arabella", mis oma rütmikuse ja kaasahaarava psühhedeelia-tantsu vaibi poolest on kvaliteetse hiti materjaliks. Saaks vaid seda kõike laivis nautida, oleks muidugi kena.

Kauamängiva esimesed kaks laulu vajasid vokaali kõlapildiga harjumist, mis on ilmselt tüüpiline nähtus võõrkeeles laulmise puhul. Stiilipuhas retrolik kontseptsioon sündis kuskil albumi poole peal. Vaatamata sellele pisinüansile on tegu kindla peale rikka albumiga, mis mõjub värske rõõmsa sõõmuna bändi loomingus ja Eesti muusikas laiemalt. "Lover's Delight'ilik" poistebändi magusus sobib Ouu uue imidžiga kokku küll.

Kuula albumit: