Patkul, linnahall, Mayer – "OP" tutvus Tallinna elamuslike treppidega

Foto: ERR

"OP" käis sel korral ringi mööda Tallinna treppe ja uuris muu hulgas, millised on Kaja Pae, Sander Rebase ja Jüri Kuuskemaa lemmiktrepid. Näiteks Kuuskemaa lemmiktreppi pole üldsegi maa peal näha.

Arhitekt ja füüsik Kaja Pae jaoks mängivad isiklikus elus olulist rolli Patkuli trepid.

"Mul on selle kandiga väga mõnus suhe. Ma elasin siin kolm-neli aastat tagasi ühe aasta Toomkiriku vastas. See oli mu elu väga kaunis aasta. Ma kasutasin liikumiseks hästi palju Patkuli treppi, sest ma õpetan EKAs ja nagu mitmedki mu teed viisid sinnapoole. See liikumine all- ja üleval-linna vahet oli selline mõtete korrastamise koht. Ja millised vaated Tallinna lahele ja Põhja-Tallinnale.

Patkuli trepp on tehtud aastal 1903. "Ta tehti üsna ruttu valmis. Nagu tol ajal ikka, siis valitsesid historitsistlikud, romantilised meeleolud arhitektuuris, siis muidugi ka toona räägiti, et ühendame Toompea ära põhjakaare Tallinnaga, sest siine i olnud ühtegi ühendust." Pae tõi välja, et üks argumente trepi ehitamiseks oli see, et millised vaated hakkavad sellelt trepilt avanema.

"20. sajandi alguses oli pealegi promeneerimine ja jalutamine väga moes," lisas Pae.

Näitleja Sander Rebase jaoks on aga olulisel kohal Linnahalli trepid, mis mängivad tema elus kahte rolli. "Esiteks on need trepid sellised, et kui suvi hakkab tulema, on kevad, värske õhk ja linnud laulavad, siis on siin mõnus istumas käia ja vaadata päikeseloojangut," kirjeldas ta.

"Aga ka majas sees on üks trepp. Kui toimusid "Teneti" võtted, siis oli võimalik nende treppide peal mängida selles filmis ja isegi öelda paar repliiki." Rebane on veendunud, et pärast "Tenetit" on Linnahall veel suurem arhitektuurimälestis ja tema sõnul on tore, et lavastaja Christopher Nolan andis sellele kohale selle väärtuse.

Kui "OP" palus oma oma lemmiktrepi välja valida kunstiajaloolasel Jüri Kuuskemaal, siis ta jäi natuke hätta. "Seda treppi ei ole praegu visuaalselt näha, sest see on taevatrepp, mis peaks olema kõige atraktiivsem trepp kõigist maailma treppidest," selgitas ta.

"Aga sellest natuke madalamale tulles oleks järgmine Tallinnas Oleviste kiriku keerdtrepp, mis viib 60 meetri kõrgusele," lisas Kuuskemaa, kellele meeldivadki kõige enam keskaegsed keerdtrepid, mis on majades. "Kitsad käigud, aga sa saad seinale toetada ja isegi pimedas võid trepist üles-allla minna ilma, et sa kukuksid," kirjeldas ta.

Aga kui tahta loodust nautida, siis tuleks käia mööda neid treppe, mis on lageda taeva all, nagu Patkuli ja Mayeri trepp, lisas Kuuskemaa.

Arhitekt Oliver Alver rääkis, et praegusel ajal on Eestis see suund vale, et arhitektuur ja ruumiloome tükeldatakse väga ära.

"Kes on majaarhitekt, kes on sisearhitekt, kes on maastikuarhitekt, siis on veel omaette planeerijad, kes tükeldavad. Tegelikult on ruumi loomine üks terviklik kunst, kus võid hiljem spetsialiseeruda, aga iga inimene, kes end arhitektiks nimetab, peaks suutma teha asju mööbliesemest kuni linnaplaneerimiseni," kirjeldas Alver.

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueerisid Margit Kilumets ja Margus Tabor

Allikas: "OP"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: