Tölpt asus Music Estonia juhi kohale umbes aasta aega tagasi ja tunnistas, et sööstis tõepoolest sellega otse kriisi. "Endal ka huvitav meenutada, et aeg läheb nii kiiresti. /–-/ Eks ta ole komplitseeritud aeg olnud, aga me oleme teinud kõik, mis oleme suutnud, et valdkonnale selle perioodi jooksul olemas olla."

Praegu koondab Music Estonia enda alla umbes 90 muusikavaldkonna organisatsiooni. "See on hästi tänuväärne, kui nad on tundnud, et me saame koos mõelda ja selle läbi paremaid ettepanekuid teha. Tänu sellele jõuab nende hääl – tahaks loota – paremini ka esile. See on suur väärtus, kui see kogukond kasvab."

Ta tõdes, et viimase aasta jooksul on nad palju tegelenud olude sunnil just planeerimisega. "Näiteks suured arendusprogrammid, mis jooksevad, kas või EAS-i arendusprogramm, kus tegelikult on saadud küll tegevusi teha, näiteks mentorlust võtta. Sellised tegevused, mis on ettevalmistavad."

Veebikontserdi formaadiga tuleb õppida elama

Ta tõi välja, et nad loodavad õige pea tehtud ettevalmistus-, planeerimis- ja investeerimistegevuste praktilist tulemust nägema hakata. Maailmakontekstis oodatakse tema sõnul muusikavaldkonna tegevuse taastumist järgmiseks aastaks. Samuti on olnud juttu live-muusika sektori tuleviku-formaatide loomisest.

"Sellest räägitakse hästi palju, tehakse testüritusi, mõeldakse tervisepassidele, kuidas korraldada. Kindlasti on maailm muutunud ja teistsugune, aga formaatidega tegeldakse ja ilmselt see on ka uus reaalsus. Aga täna me oleme nende mõtete otsingul ja võtame maailmast õppust," selgitas ta.

Tölpt usub, et veebikontserdid jäävad mingil kujul paratamatult alles ka pärast kriisi möödumist. "Kui me räägime digitaliseerumisest – digipööre on alles tulemas, kuigi ta on justkui juba olnud – aga just digioskustele rõhu asetamisest, siis horisontaalsed teemad jooksevad läbi kõikidest uutest vooludest, mis avanevad, läbi. Rohepööre sealhulgas."

Veebikontsert on tema hinnangul lisandus, mis võimaldab haarata suuremat publikut ja neid, kes muidu ei saa kontserdile tulla. "Paljud on teinud seda annetustepõhiselt, mõned arvavad, et see peaks olema tasuline. Me peamegi õppima selle formaadiga ka elama."

Ise loodab Tölpt, et veebikontsert säilib kui hea hübriidne võimalus kaasata ja suurendada publikut. "Nagu raadios, et kontserti kantakse üle. See muusika jäädvustamine ka kindlasti suureneb ja kõigil hübriid- ja lisategevustel on ka kindlasti pärandiväärtus küljes." Ta lisas, et mõistagi tahaks tagasi vahetut kontakti.

Kriisitoetuste kõrval vaja ka tunnustust

Rääkides selleaastastest muusikaettevõtluse auhindadest, kuhu saab 2. maini vele kandidaate esitada, sõnas ta, et fonogrammitootjate ühingu ja autorite ühinguga tänavust auhindade jagamist planeerides mõtlesid nad, et peale kriisitoetuste on vajalik ka jagada tunnustust, mistõttu on tavapärase 15 asemel neil auhinnakategooriaid 17.

"See tõstab esile muusikavaldkonna ja need tugistruktuurid, mida me muidu ei näe. Meie kui korraldaja vaatenurgast on sellel veel suurem tähendus," tõdes Tölpt ja lisas, et nad on arutamas ka regionaalsuse esiletõstmist.

"Kuigi regionaalselt ka tunnustatakse, näiteks rahvamajasid jne, aga suure auhinna kontekstis võiks regionaalsuse ka esile tuua." Esimest korda jagavad nad välja ka auhinna parima virtuaalsündmuse eest, kus nad küll ei tunnusta ühte inimest, vaid projektitiimi.

"Kui me räägime veebikontsertide hübriidlahendusest, siis see on väga suur meeskonnatöö." Samuti on nad tagasi toonud kategooria, mida vahepeal ei olnud – parim muusikasündmuse korraldaja ehk promootor, tõi Tölpt välja.