"Ega elu kergete killast pole, aga pean ütlema, et olen õnnelik inimene, sain seda mida tahtsin. Sain näitlejaks. Mul on head haldjad ja neid peab olema mitu, sest minuga on väga palju elus juhtunud elus õnnetusi," rääkis Metsur.

Metsuril on ka kolm õde, kellega on tema sõnul olnud väga hea klapp ja alati on kokku hoitud.

"Marje on väga väle, väga kiire ja väga helde. Nagu ta hiljuti rääkis, et oma süldikausid jagas ta varahommikul juba ära. See on tema põhiomadus," rääkis õde Dagmar-Tamara Rõigas. "Tema oli ka väga kiire lapsepõlves, kui meid sunniti marjametsa minema, et kooliraamatud ja -riideid osta, siis tema oli kõige kiirem korjaja, panged said mustikaid täis."

"Minu arvates tema on sündinud näitlejaks. Ja ma iseloomustan teda kõige-kõige paremate sõnadega," sõnas teine õde Elvi Rõigas. "Ta on lihtsalt näitleja ja meie pere arvates ja ka teatrifännide arvates suur näitleja."

Metsur on mänginud läbi aegade legendaarsetes teatritükkides, üks nendest näiteks "Rästiku pihtimus" Linnateatris. "Olin esimest korda alasti esietendusel ja kui tulin trepist alla, oli pikk valge kleit ja küünal käes, siis mõtlesin, et miks võtsin selle osa vastu, ma pean ju alasti olema," meenutas Metsur. "Läksin lavale, hakkas peale ja siis hakkaski minema ja muidugi osa alguses valitses minu üle, aga siis oli mul nii käpas, et tegin temaga nii nagu tahtsin."

Lavakunstikateedri teise lennu õpilane Metsur arvab, et ehk on šarm see omadus, mis talle kaasa antud. "Olin üldiselt laps, kes oli väga naerusuine. Minu trump on naeratus. Naeratan väga palju ja naeratan ka läbi pisarate. Nutan kah, aga seda ma nii palju ei näita," tõdes ta. "Olen selline väike, vintske ja visa hing. Peaksin ütlema, et minus on seda rästikut - kui ussile astud saba peale, siis ta kasvatab uue saba."