Näitus kannab nime "Oma ___ on ihule kõige lähemal". Mis see oma on, mis meid inimesena riigis markeerib - pastlad, särk, ostukäru või aluspüksid - on igaühe enda otsustada. Kunstnikud aga leiavad seoseid, konflikte ja tõlgendusi.

"Kui mõtleme riietest, siis need on pigem sellised funktsionaalsemad objektid, aga moe puhul kerkib rohkem esile just sümboolne tähendus. See võib näidata kuuluvust või mingit nii-öelda sotsiaalset hierarhiat," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" näituse kuraator Sten Ojavee.

Ojavee sõnul tekib rahvariietest tinglikke kokkuleppelisi märke ja sümboleid palju juurde. "Kuidas rahvus meil n-ö seljas istub, mis keeles rahvus kui selline avaldub. Just Narvas on näitust huvitav teha, sest kultuurid hakkavad üksteisega põrkuma."

Rõivad võivad ühendada erinevaid keeli, vaateid ja kultuure, mida inimesed endas kannavad, näiteks on üks kleit õmmeldud Venemaalt leitud nõukogude langevarjust. 

"Langevarjur tõuseb kõrgele ja vaatab kõigele ülalt. See on viide, et kui meid mõnikord sotsiaalsesse sõtta kistakse - kes on venelane, kes eestlane, kogu see rahvustevaheline võitlus -, siis võiks vaadata toimuvale veidi ülalt. Oleme ju üks riik ja üks rahvas," sõnas disainer Maria Ossipovski.

Kaasaegse moe ja kunsti näitus on Narva muuseumi kunstigaleriis avatud jaanuari alguseni.