Valitsus käis täna (neljapäeval – toim) välja järgmiste piirangute idee, mille raames ka 12-aastased ja vanemad lapsed peaksid hakkama teatrisse või muule üritusele tulles näitama koroonatõendit. Kuivõrd see teie tööd muudab või segi lööb, sest teada on, et kõik lapsed ei ole vaktsineeritud ja ilmselt ei ole lapsevanematel välja käia seda raha, et testima hakata.

See piirang mõjutab meid väga. Peab tunnistama, et oleme šokiseisundis. See teema on mõnda aega juba üleval olnud ja ma ei laskuks üldse sellesse arutelusse, et millised piirangud täna proportsionaalsed on, mida eeldame, et nad selle asja hüvanguks on. Aga eelmise nädala reedel minister ütles, et see teema oli laual, aga otsustati, et see piir jääb 18. Täna tuli see otsus teisipidi. Meie jaoks on arusaamatu, mis selle nelja-viie päeva jooksul muutus, kui me pidevalt näeme kogu aeg olukorra eskaleerumist. Meil on olemas arvutused. Meil on olemas teadlaste ja spetsialistide väga põhjalikult tehtud prognoosid. Iga kord mõtled, et ega enam hullemaks kommunikatsiooniahel minna ei saa ja siis tuleb järjekordne prohmakas. See on täielik prohmakas. Valdkonnaga sellel teemal räägitud ei ole. Ma ei oska öelda, kas mõjuhinnangud tehtud on, minu käest mitte midagi sellekohast küsitud ei ole. Ma ei räägi siin ainult rahast. Ma räägin ka laiemast ringist. See, kuidas asjad täna taaskord otsustati, on uskumatu. Piirangutes on ka veel kellaajanõue, mis jääb meile sisuliselt ka arusaamatuks. Inimene, kes istub teatrisaali kell 19.00 maha, on kella 23-ks kõik oma viirusepisikud juba vahetanud, nii et me ei saa sellest nõudest samamoodi aru.

Vaatasin Eesti kaarti, kus oli ka nooremate inimeste vaktsineerimisandmed peal. Ütleme, et laias laastus pooled lapsed selles vanusevahemikus 12–18 on vaktsineeritud kahe doosiga. Millise prognoosi teete oma publiku ärajäämise osas?

Ma vaatasin ka kiiresti seda pilti ja tõepoolest, ligi 50 protsenti keskmiselt Eestis, aga maakonniti on see pilt hoopis teine. Kui me Tallinnas vaatame, et see ongi 50 protsendi ümber, siis Ida-Virumaa on tugevalt alla 40 protsendi. Aga seda lõhet käristab veel suuremaks see, et väga paljud tulevad meile grupikülastustena ja kui grupis on osad vaktsineerimata, siis on selge see, et kogu grupp jääb eemale. Loota, et tänases olukorras hakatakse laialdaselt rakendama testi, kui teatripilet meie majas maksab ümmarguselt 8–12 eurot ja kõige odavam testimislahendus kuskil 15–20 eurot, siis ma ei oleks selles väga kindel. See tagasilöök meile saab olema suur ja peab ütlema, et me juba ka ekspromt koosolekul arutasime, kas meil üldse on mõtet maja lahti hoida. Loomulikult, väiksemad teatrisõbrad saavad veel rahulikult käia, aga testimisvõimaluse ärakadumine vanematele mõjutab jällegi seda sektorit, nii et mõju saab olema järgmisest nädalast väga suur.

Kui võtate protsendi, siis kui palju käivad teie teatris lapsed ema-isa või vanaema-vanaisaga ja kui palju rühmiti?

Seal määrab palju see, et väikelaste lavastused toimuvad reeglina meie kõige pisemates saalides, nii et see osakaal on ikkagi kuskil 20 protsendi ümber, mis on väikelaste etenduste publik ja ülejäänud on täiskasvanud ja lapsed ning koolilapsed. Ma ütleks, et koolilastest 50–60 protsenti meie külastajate hulgas on koolilapsed, kes tulevad gruppidena.