Saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti näidendi peategelane Galileo Galilei on renessansiaegne itaalia teadlane, kes ehitab esimese teleskoobi ja püüab maailma veenda, et kõik ei keerle universumis ümber Maa, vaid hoopis ümber Päikese. Kuigi lugu on sadu aastaid vana, sobituvad tollel ajal esile kerkinud probleemid lavastaja Karl Laumetsa sõnul hästi ka tänapäeva konteksti.

"Meile kõigile tuntud märksõnad nagu tõejärgne ühiskond, umbusaldus teadlaste suhtes ja teaduspõhiste uuringute suhtes on see, miks näidend iga päevaga aktuaalsemaks muutub," ütles Laumets ja lisas, et ühiskonnale oleks vaja tarka mõistuse häält, mida ka Galilei esindab.

Laumetsa sõnul kõnetas teda tuntud loo puhul Galilei tegelaskuju, kellele kaasa elada. Loos seisab Galilei oma kutsumuse eest ja võitleb enda avastuste ja tõe nimel. Galilei tegelaskuju kehastava Hannes Kaljujärve sõnul ühendab teda tegelaskujuga kõige enam võimetuse tunne

"Võimetus, et sa tahad teha, aga sellest ei ole kasu. Sa teed ja tunned, et sellest pole kasu, aga teed ikka edasi," sõnas Kaljujärv.

Lisaks teadlaste usaldusega seotud küsimustele puudutab lavastus ka materialistlikust maailmavaatest tulenevaid murekohti.