Eestis on raamatute käibemaksumäär praegu üheksa protsenti. Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel osalenud Keit Pentus-Rosimannus ei pea raamatute käibemaksu kaotamist Eestis efektiivseks.

"Ka teiste riikide kogemused näitavad, et isegi kui käibemaksu alandamise järel korraks hind teeb jõnksu alla, siis õige pea on ta varasemal tasemel tagasi ja pigem veel kõrgemal. Sellistest ebaefektiivsetest kulukatest meetmetest tõhusam on otsetoetuse suunamine sinna, kus tuge vaja on. Muidu on nii, et maksutulu jääb kokku korjamata ja on ka vähem raha, et toetada neid, kes seda rohkem vajavad," sõnas Keit Pentus-Rosimannus.

Raamatukaupluse ja kirjastuse Puänt eestvedaja Elisa-Johanna Liiv ütles, et eriti on hinnatõusu märgata eestikeelse tõlkekirjanduse juures. Raamat on aga jätkuvalt parim kink ning esimesed kingiostud tehti juba novembrikuus. Kõige paremini läheb peale kodumaine kirjandus ja ka elulood. Paberidefitsiidi tõttu jõuavad mõned aasta lõpus ilmuma pidanud raamatud poelettidele alles uuel aasta.

"Novembrikuus olid trükikojad pehmelt öeldes umbes. Probleemideks see, et tööd oli väga palju, paber oli otsas, kroonviirus endiselt möllab, inimesed jäävad haigeks. Ma arvan, et selle aasta jõulutrükised, mis muidu võiksid ju lõpetada kingikotis, tulevad mingis osas välja ka jaanuaris ja veebruaris."

Rahva Raamatu tegevjuhi Priit Petersoni sõnul on raamatute hinnatõus paratamatu inflatsiooni ja energiahindade tõusu tagajärg.

"Täna ka Rahva Raamat sõltub sellest, mis hinnaga kirjastajad meile raamatuid müüvad. Vastavalt sellele müüme neid edasi. Kui tooraine ja tootmine muutub kallimaks, siis on paratamatus, et ka lõpphind võib kasvada."