"Kui oleme pakkunud kirjanike liiduga kõiksugu langetusi, siis on pilk olnud Põhjala riikide poole, aga praegu võiks vaadata hoopis lõunasuunal ja Läti poole, kus raamatute käibemaksu alandati viie protsendi peale," rääkis Aleksejev.

Ta tõdes, et on rahandusministriga selles plaanis nõus, et käibemaksu alandamine ei pruugi olla suur lahendus, mis päästab olukorra.

"Siin on tähtis pidurdada raamatute hinna tõusu, sest praegune hinnatõus on olnud pöörane. Meil maksavad raamatud sama palju kui Soomes ja rohkem kui Prantsusmaal, ja kui võtta meie inimeste ostujõud, siis on see hoop lugemisharjumusele ja neile inimestele, kes tõesti soovivad teoseid soetada," selgitas ta.

Aleksejevi hinnangul avab see omalaadse võidurelvastusringi, kus nii raamatupoed kui ka kirjastused tõstavad hinda, et konkurentsis püsida. Aga see kõik toimub lugeja arvelt.

"Lugejal ei ole enam lihtsalt võimalust endale teoseid soetada. Meil on olemas suurepärane raamatukogude võrk ja sealt on võimalik laenutada, aga kui teoseid enam raamatupoest ei osteta, siis igal juhul väheneb inimestel võimalus kirjandust nautida." Seetõttu peab Aleksejevi hinnangul raamatute käibemaksu igatahes alandama.

Rahandusministri seisukoht oli esiti, et käibemaksu vähendamine annab üsna väikese võidu ja teiseks see, et hinnalangus on ajutine, sest selle võrra tõstetakse hinnad hiljem samale tasemele tagasi, kus nad olid enne käibemaksu langetamist. Aleksejevi sõnul on kõige mugavam mitte midagi teha ja öelda, see ongi lahendus.

"Võiks üritada seda olukorda muuta. Lätlased langetasid 12 protsendilt viiele, mis on märkimisväärne. Me võiks Balti solidaarsuse huvides vähemalt sama sammu hoida."

Raamatute hinnatõusu peatamise üks võimalusi võiks Aleksejevi hinnangul olla kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali rahaliste võimaluste suurendamine, et kultuurkapital saaks kirjastusi rohkem toetada.

"Eelkõige just väärtkirjanduse ja Eesti autorite väljaandmisel, kui me just ei soovi ette võtta keerulist majanduslikku kombinatsiooni. See oleks tõesti lihtne tee. See on ka efektiivne tee," sõnas ta.

"Aga samal ajal ei ole kultuurkapitali ekspertkomisjon pikemas perspektiivis lahendus, sest see paneks ekspertidele ebaproportsionaalselt tugeva surve. Nad peaksid otsustama sisuliselt kogu Eesti kirjastamise üle – mida toetada, mida mitte. Siin on vaja siiski veidi teistsugust lahendust. Aga ajutise sammu, ühe meetmena annaks see kindlasti tulemuse," tõdes Aleksejev.