Islandi helilooja Pallsson: suur osa minu teostest on Eestist mõjutatud
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri uus neljaosaline kontserdisari "Maa laul" juhib tähelepanu keskkonnahoiule. 28. jaanuaril toimuval avakontserdil "Kadunud metsade kaja" kõlab islandi helilooja Páll Ragnar Palssoni Nõmme metsast inspireeritud fagotikontserdi esmaettekanne. Dirigeerib Olari Elts ja soleerib Martin Kuuskmann.
Pall Ragnar Pallsson kirjutas oma uue teose spetsiaalselt Martin Kuuskmannile mõeldes. Üle 30 aasta Ameerikas elanud muusik käis kunagi Nõmme muusikakoolis ning Nõmme metsas meeldib talle seniajani joosta.
"Nii see sündis, Nõmme mets, meri. Viimane osa on merevee peegeldused, esimene osa on männimetsa kajad, keskmine osa on moonutused, aga mitte halvas mõttes, mitte õudses, et kuidas kõik maailm võib ennast moonutada ja elu võib muutuda," ütles Kuuskmann.
"Üldiselt suur osa minu heliloomingu stiilist on Eestist mõjutatud. Nii kultuurist, keskkonnast kui ka loodusest," tõdes Pallsson.
Martin Kuuskmannil võttis aega, et Palssoni teosesse sisse elada, kuid ajapikku on sellest saanud üks tema lemmikteoseid.
"Mulle on kirjutatud palju kontserte, kus on palju akrobaatilisust ja kiiret mängu, see on absoluutselt vastupidine. Ta on palju veenev, seal on palju ajamõõtu ja on vaja ennast sinna sisse mõtestada, et kuidas mängida need pikad noodid näiteks välja ja mida Pal selle all tõesti mõtles," rääkis Kuuskmann.
Kontserdi "Kadunud metsade kaja" nimiteose autor on Märt-Matis Lill. Lisaks kõlavad ka Sibeliuse "Metshaldjas" ja süit Bartoki balletist "Puuprints". Eesti metsade ja keskkonna teemadel räägib bioloog Toomas Trapido.
Toimetaja: Lisete Tagen
Allikas: "Aktuaalne kaamera"