Tehnikaülikoolile otsiti kohta ligemale pool sajandit ning lõpuks otsustati Mustamäe kasuks, kus tol ajal teisi asukaid polnudki. 1962. aastal pandi esimesele õppehoonele nurgakivi.

"Siin oli siis lage maa. Ma toon näite -- kui me vahel südalinna kauemaks jäime, restoranis või kuskil pidutsesime, siis ainuke võimalus koju tulla oli jalgsi ja me tulime mööda Sõpruse puiesteed, kus oli siis liivakõrb," meenutas inseneriteaduskonna emeriitprofessor Priit Kulu.

Näituse peakuraator ja arhitektuuriajaloolane Epi Tohvri rääkis, et TTÜ on suurepärane anglo-ameerika tüüpi ülikooli kampus. "Need akadeemilised hooned on suurepäraselt istutatud looduskaunisse keskkonda. Teiseks on siin vahetus läheduses ühiselamud ja väga head sportimisvõimalused."

Ta tõi välja, et kampuse tüüpi üllikoolidele on väga omane ka akadeemiline kogukondlikkus ja ühtekuuluvustunne, seda tänu sellele, et ollakse koos ühes kohas.

Näitus algab nn magistralist, mis pidi nõukogude ajal olema Eesti arhitektuuri kõige pikem koridor ning jõuab välja aulasse, mida peetakse 60. aastate inseneriteaduse tippsaavutuseks. Ehitustöödel lõid kaasa ka toonased tudengid ja õppejõud.

"Kõik TPI-ssse suunatud olid kaks kuud objektil tööl ja me olime ehitustöödel august kuni september, see oli seotud põlevkivi sümpoosioniga ja pidi tähtajaks valmis saama," selgitas Kulu.

Tänu suurepärasele akustikale on nende seinte vahel toimunud rohkelt muusikasündmusi alates Arvo Pärdi "Tabula rasa" maailma esmaettekandest kuni jazz rock'I kontsertideni.

Näitus Tehnikaülikooli ruumes on avatud kõigile huvilistele aasta lõpuni.