Lavastuse aluseks on võetud Lepo Sumera 1999. aastal loodud teos "Südameasjad", mis koosneb ehhokardiograafi abil salvestatud erinevate inimeste südamehäältest, mille helilooja omakorda kokku komponeeris. Sumera teose peale loovad nüüd erinevad muusikud etteantud noodifragmentide abil uue teose.

"Kui seda teost kuulata, siis need südamerütmid on tänapäevases kontekstis tänapäeva inimesele kohati väga lähedal, sest need rütmid lähevad ühel hetkel väga tantsumuusikaliseks," kirjeldas Värk.

Saaremäel tõdes, et keeruliseks teeb projekti see, et seda alustades ei ole teada, kuhu lõpuks välja jõutakse. "See on paratamatu, aga see on see, mis selle töö huvitavaks teeb," lisas ta.

Värk tõi välja, et lavastus on põimitud kolmest osast: muusika, video ja ruum. "See on ruumi audiovisuaalne kogemus ning kui inimene seda vaatama tuleb, võiks ta olla avatud meelega, et kõiki neid tajusid ja aistinguid seal järjest kasutada ning lõpuks suure pildi kokku saada".