Nõukogude perioodil toodeti Eestis tuhandeid erinevaid suveniirrätikuid. Eesti Rahva muuseumi direktor, tulevase näituse kuraator Kertu Saks tutvustas ERM-i kogusse juba kuuluvaid rätikuid. Paljud neist olid loodud suursündmusteks, nagu näiteks Tallinna olümpiaregatt või laulupidu.

"Meil on näiteks üks väga tore Gustav Ernesaksa "Hakkame mehed minema" nootidega rätik nõukogude ajast tähistamaks laulu- ja tantsupidu. Väga mitmed rätikud on seotud laululiikumisega ja laulukooridega," ütles Saks.

Rätikuid toodeti nii tavaliste mustrite kui ka erinevate asutuste sümboolikaga.

"Nii nõukogude perioodil, kui ka tegelikult nii-öelda esimese vabariigi perioodil, olid need suveniirrätikud ka asutustel. Neid tehti tihtipeale asutuste juubeliteks. Näiteks kui ülikoolil oli juubel, siis tehti selline rätik või kui oli näiteks Estonia teatril juubel, siis tehti Estonia teatrile. Aga rätikud olid ka kolhoosidel ja sohvoosidel," rääkis Saks.

Suveniirrätikuid osteti nii kingiks kui ka igapäevaseks kandmiseks. Saksa sõnul peideti tihti rätikute disaini sisse ka rahvussümboleid.

"Siin on üks väga huvitav Tartu linna rätik näiteks, mille äär on selgelt sinimustvalge triibuga. Ikka sellise korraliku, suure ja laia triibuga. Ei ole võimalik mitte aru saada, et see on sinimustvalge. Neid rätikuid tehti mitmes toonis. Äär on sinimustvalge ja põhi on sinine. Ja samasugust rätikut on rohelist ja samasugust on punast. Sellise erinevates värvides komplektina võiski see otsustatel kahe silma vahele jääda," arutles Saks.

ERM kogub septembri lõpuni nii rätikuid, pilte nendest kui ka lugusid. "Kindlasti on paljudel inimestel lugusid, kuidas nad on soetanud rätikuid selleks, et kingituseks viia, näiteks selleks, et saata välismaale, kas jõulukingituseks või mõneks tähtpäevaks," rääkis Saks.

Näitus plaanitakse avada järgmise aasta aprillikuus - Eesti Rahva Muuseumi sünnipäeval.