Portreefilm Marju Länikust seob kokku arhiivimaterjalid, värsked intervjuud ning salvestused viimaste aastate jooksul toimunud kontsertidelt. Režissöör Urmas Eero Liiv sõnas, et tegelikult vääriks iga Eesti suurkuju sellist portreefilmi, mis on mõtestatum kui lihtsalt telesaade või artikkel ajalehes.

"Portreefilm nõuab inimesega koos olemist, koos mõistmist, koos seiklemist, koos käimist, lootuses, et ta avaneb sulle," selgitas Liiv ja lisas, et Marju Länik avab filmis uusi külgi. "Minu eesmärk oli teha üks positiivne, hea ja hell film."

Marju Länikut liigutas värske portreefilm väga ning esimest korda filmi nähes ei suutnud ta pisaraid tagasi hoida. Tal jagus ka režissöör Urmas Eero Liivi kohta vaid häid sõnu. "Meie koostöö sujus kogu aeg hästi, me ei läinud kordagi tülli," meenutas Länik ja lisas, et neil oli võib-olla vaid paar kirglikumat vaidlust, aga mitte mingit konflikti.

Filmikriitik Ralf Sauteri sõnul koorub portreefilmist välja muusiku elu pahupool, millele enamasti tähelepanu ei pöörata. "Üks asi, mis mind selle filmi juures väga liigutas, on inimlikkus, ma ütleksin isegi, et seal on kokku põimitud kaks lugu, mis hakkavad omavahel kõnelema," tõdes ta ja tõi välja, et kui üks lugu on Marju Länikust kui hästi glamuursest popilegendist, siis teine räägib inimesest, kes väljaspool lava elab üsna üksildast elu.

Esmaspäeval linastus film ka Tallinnas Coca-Cola Plazas: