Koppel meenutas, et keeleteadlasest filmi tegemine on seotud 2019. aastal toimunud keeleaastaga. Koppel oli tol ajal tööl Eesti Keele Instituudis ning tema toonane ülemus Tõnu Tender käis välja idee, et võiks teha filmi tunnustatud keeleteadlasest Mati Hindist.

"Niivõrd palju filme on meil muusikutest, lauljatest, näitlejatest ja kunstnikest, aga keeleinimestest ei ole. See mõte jäi kuidagi idanema ja siis hakkasime uurima. Saime aru, et tuleb kiiresti teha, sest Mati oli siis juba haige," kirjeldas Koppel.

Hindile mindi Saaremaale külla 2019. aasta kevadel. "Mati oli väga rõõmus selle üle. Pärast ta kirjutas meile, et ta pole ennast tükk aega nii hästi tundnud. Me olime ka rõõmsad ja mõtlesime, et saame tagasi minna. /---/ Nii see ei läinud, sest Mati sattus sügisel haiglasse ja 5. detsembril tuli tema surmateade," tõdes Koppel. "See oli sümboolne päev, sest Niguliste kirikus peeti ühtlasi eesti keele aasta lõpetamise tänuaktust."

Koppel märkis, et filmi tegema hakates saadi kohe aru, et selle keskmes peab olema kirjutatud sõna. Samuti on filmis kasutatud arhiivisalvestisi. Koppel nentis, et enne seda kui arhiividesse otsima mindi, arvati et materjali saab olema rohkelt. Siiski selgus, et sobivat materjali, mida oleks saanud orgaanilist filmi sulatada nii, et see oleks käsitletud teemadega sobinud, oli väga vähe.

Koppeli sõnul oli Hint oma põhiolemuselt kompromissitu, kuid väga aus ja tark inimene. "Ta mõtles kuni viimase hetkeni ühiskonnateemadel kaasa. Kuigi tema väljaütlemised tundusid paljudele võib-olla liiga radikaalsed, siis tema karakteriomadus oligi see, et ta võimendas neid, et saada ühiskondlikele valupunktidele rohkem tähelepanu," nentis ta.

Režissööri sõnul püüti filmi tehes Hindi olulisemaid küljed sinna sisse saada. "Muidugi on see iseenesest võimatu ülesanne. Kui inimene on elanud 82-aastat väga toimekat, aktiivset ja viljakat elu ning sa teed sellest 58 minutit, tuleb teha väga karme valikuid."