Kui ikka räägitakse, et järjest vähem mehi viitsib laulma minna, siis Pukas on meesansambel tegutsenud juba 65 aastat. Koosseis ja juhendajadki on vahetunud, kuid kes ansamblisse tuleb, see jääb ja lausa mitmekümneks aastaks.

"Meie asutajaliige, kes lahkus meie seast 92-aastaselt, kirjutas kõik need asjad üles – millal alustati, mis vahepeal tehti, kes on laulmas olnud. Kõik need mehed, kes koos minuga on laulmas olnud ja kes praegu laulavad, on olnud väga musikaalsed. Mõned on bändi teinud. Minagi tegin 20 aastat enne meesansamblisse tulekut bändi, esinesin solistina," rääkis Enno Pung.

14. jaanuaril, meesansambli juubeliõhtul ootasid Puka kultuurimajas tervitusnaps ja kommid. Õnnitlejate seas oli ka teisi Lõuna-Eestis tegutsevaid meesansambleid.

"Need kaunid naised, kes on kogunenud saali – kui nad kuulevad laval võimsaid meestehääli, siis nad tulevad igast uksest-aknast sisse. See on võti, mis on Puka meestele andnud jõudu ja jätkuvalt annab jõudu," ütles Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister.

Puka mehed on oodatud esinejad ka kodust kaugemal. Neid juhendab Evald Raidma. Algul ühe ülevaatuse jaoks appi kutsutud muusik ja muusikaõpetaja on jäänud palju kauemaks. Ja nüüd ongi nii, et publik koguneb meesansambli kõrval ka Raidma laulmist kuulama.

"Kui inimesed tahavad laulda, siis tuleb nendega laulda. Seda enam, et ma saan nendega kasutada huvitavat repertuaari, mitmesuguseid rütme. Nad tulevad hästi järele. Ei saa ju tegemata jätta. Eks missioonitunne on ka muidugi oluline asi. Kui sa maal elad, siis sa pead hoolitsema selle eest, et siin midagi toimuks. Muidu läheb rahvas päris minema," rääkis Raidma.

Ta juhendab ka Puka naisansamblit ja piirkonna segakoori U-duur. Ja koos Meelis Külaotsaga pandi Elvas aastate eest kokku Kustas Kikerpuu laulude õhtu.

"Kogu aeg oli Valgre ees ja taga. Ja ikka Raimond Valgre ja Raimond Valgre. Ja hakkasime mõtlema, et miks on jäänud unustusse selline mees nagu Kustas Kikerpuu, kellel on nii palju ilusaid laule," selgitas Raidma.

Puka meesansambli repertuaaris tuleb oma sadakond laulu ära, mitu heliplaatigi on välja antud.

Aga laulmine tähendab teinekord ka mõnest harjumusest loobumist. "Siis ma jätsin suitsetamise maha ja mul tuli hääl tagasi. Nii et, jah, kõik nagu me Eesti mehed oleme – baritonid, aga olude sunnil peab ka laulma tenorit;" ütles Mati Kõiv.

Puka kauaaegne kultuuritöötaja, öölaulupidude algataja ja ühe laulumehe abikaasa Helgi Pung teab oma kogemusest kinnitada, et laulmise pärast kodus midagi olulist tegemata pole jäänud.

"Kindlad päevad, millal on lauluproovid. Neist nad võtavad osa. Selleks ajaks on kõik kodused tööd tehtud juba," kinnitas ta.