Kontsertlavastus "Naiste ballaadid" seob Tormise muusika techno'ga
Reedel etendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontsertlavastus "Naiste ballaadid", kus muusikud ja tantsijad võtavad üheskoos ette elektroonilise, kammerliku ja improvisatsioonilise rännaku Tormise vägevusega seatud eesti regilaulude radadel.
Marion Selgalli kontsertlavastus "Naiste ballaadid" on inspireeritud Veljo Tormise kantaat-balleti "Eesti ballaadid" naiste hirmuäratavatest lugudest, näiteks tuleb esitamisele regilaul "Tütardetapja".
"Vanasti ei olnud tütred väga hinnas taluühiskonnas, sest tütred viisid vara alati kodust välja ja siis on teada küll lugusid, kus tütred viidi vette," tõi Selgall näite.
Kuigi lugude sisu on sünge, ei ole Selgalli hinnangul Tormise muusika ega ka nende kontsert sünge. "Seda kõike tehes me ei tunne, et see oleks nii raske ja rusuv, pigem ikkagi helge. Tormisel endal on ka kõike kokkuvõttev vägev epiloog, kus on sõnad "Tuleb tuuli, annab armu, paistab päeva, pead silitab". Lõpus on ikkagi see lootuskiir," sõnas ta.
Et Tormise pärandit tänapäeva tuua, kaasas pärimusmuusikat õppiv Marion Selgall lavastusse audiovisuaalse loomingu magistrandi Karl Kortsi, kelle ülesandeks on Tormise muusikat kõikvõimalike muude žanritega vastandada.
"Tõin hästi palju sisse elektroonilist muusikat, näiteks hyper glitch'i ehk muusikat, mis koosneb peamiselt helivigades. Samuti on seal natuke techno't," kirjeldas Korts.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Aktuaalne kaamera"