Miku sõnul on faas, kuhu maja juurdeehituse üle arutlemine tänaseks päevaks jõudnud on, väga põnev. "Kuna valimised on lähenemas, siis räägitakse sellest hästi palju. Igaüks üritab oma juttu ajada võimalikult valju häälega," märkis ta.

Kuna riigikogu on otsustanud, et juurdeehitus on vajalik, on sellele ka vajalik summa eelarvest eraldatud. "Nüüd ootame, millal valimised mööda saavad, ja saame edasi arutada."

Miku sõnul pole juurdeehitus eelkõige tingitud sellest, et rohkem inimesi saali mahuks, vaid luua saal, mis on akustiliselt ooperi- ja balletiteatrile sobilik. "Õnneks sellel teemal me täna enam vaidlema ei pea," märkis ta.

Estonia selts soovib, et uus maja kerkiks praeguse Estonia teatri taha. "Uus saal annaks selle võimaluse, et rahvusooper jääks sinna, kus on ühe rahvusooperi koht – keset linna, et elu ei liiguks kuhugi mujale," ütles Mikk.

Tallinna linn teatri poolt valitud asukohas kindel ei ole, mistõttu on loodud komisjon, kes hindab, kuidas uus maja Tammsaare pargi ja Eesti Draamateatri vahelisele Uue Turu platsile sobiks. Komisjoni kuulub viis Estoniat esindavat liiget ja viis Tallinna linna esindavat liiget. Komisjoni esimene otsus jõuab avalikkuseni maikuus ning lõplik otsus tuleb langetada septembris.

"Meil on olnud väga toredad ja põhjalikud arutelud. Ausalt öeldes ma näen seal tegelikult väga toredat koostööd ja kõik otsivad võimalust – mitte seda, miks mitte teha, vaid, kuidas kõige paremini teha," märkis Mikk, kes on ühtlasi kõnealuse komisjoni aseesimees.

"Mina näen siin Tallinna linnale ja linnapeale väga suurt võimalust oma nimi ja see periood igaveseks ajalukku jäädvustada. Pärast ei mäleta mitte keegi, kes selles kultuurikomisjonis olid ja kes võtsid selle seaduse vastu, aga lõpuks on linnapea see, kes selle maja avab," leidis ta.

Arhitektuuriajaloolane ja ahitektuurimuuseumi kuraator Grete Tiigiste rääkis Klassikaraadio saates "Delta", et juurdeehituse tegemine Uue Turu platsile on mitmel põhjusel vastuoluline. "Eelkõige seetõttu, et Tallinna vanalinn kuulub UNESCO kaitse alla ja juurdeehituse asukoht asub bastionaalvööndis. See ei tundu paljude seisukohtade järgi eriti hea mõte olevat."

Tiigiste sõnul on aspekte, millele mõelda, palju – näiteks on majanduslikult odavam juurdeehitus, mitte uue maja või Linnahalli ümberehitus.

"Aga kui mõelda kaasaegsete ooperimajade peale, siis Põhjamaadest on meil näiteid, kus need uued majad asuvadki vee ääres, kalda peal. See sobiks kuidagi uude ooperimaja tüüpi," tõi ta välja.

Samuti märkis Tiigiste, et kuna Tallinna linnas jääb pidevalt rohealasid vähemaks, võtaks juurdeehitis hiljuti korrastatud Uue Turu platsi arvelt ühe rohelise platsi linnast ära. Küll aga pakkus ta juurdeehituse jaoks välja Estonia puiestee esise ala.

"Seal on asfaldikõrb ja parkla," kirjeldas ta. "Me mõtleme ainult vanalinnapoolsele alale, aga miks mitte kasutada seda."

Arhitektuuriajaloolane nentis, et tänasel päeval on Tallinna kesklinn funktsioonide poolest vaeslapse rollis. "Seal on üldiselt ainult kaubanduspinnad. Kui me sellise suure kultuuritempli kesklinnast ära kolime, siis kes sinna üldse läheb. Sa lähedki selle sama autoga ostukeskusesse ja sellist intelligentsemate tegemist seal enam ei toimi."

Tiigiste selgitas, et täiesti uude kohta uue maja ehitamine nõuab omakorda ka uut taristut ja infrat enda ümber. "2020. aastal tegi arhitekt Villem Tomiste ruumianalüüsi, kuidas ja kas oleks üldse võimalik ooperiteater, ERSO ja rahvusballett Linnahalli koos muude funktsioonidega paigutada. Ka seal põrkuvad muinsuskaitselised eritingimused vastu, aga selle kasuks on üks hea argument –Linnahall asub juba kohas, kuhu ei ole vaja taristut juurde ehitada," rääkis ta.

"Kui me ei räägi juurdeehitisest ja mingist muust asupaigast, siis mina isiklikult näen, et Linnahallist kaugemale oleks väga keeruline minna," lisas ta.