Ka president Alar Karis väljendas tänavuses aastapäevakõnes muret inimeste tervise, eeskätt just noorte vaimse tervise pärast. Haige elanikkond on meie riigi suurim probleem, suurem kui Vene-Ukraina sõda, põgeniketulv, kallis elekter, inflatsioon või majanduslangus. Haige elanikkond ei tõsta iivet, ei kaitse oma maad, ei hoia elus majandust ega kultuuri.

Põhjusi, miks eesti inimene on palju haigem kui 50 aastat tagasi, on palju. Üks oluline tegur, millest selles kontekstis räägitakse vähe, aga millest saavad paljud hädad alguse, on ehitatud keskkond, mis soosib mugavust, vähest liikumist ja elu kesk sünteetilisi ühendeid.

Aina enam räägivad progressiivsed linnaplaneerijad sellest, et autoteedele tuleb eelistada kõnni- ja kergliiklusteid, et elamute juures peavad olema mänguväljakud ning mitte ainult mudilastele, vaid tasuta spordiväljakud ka teismelistele, et linnas peab olema palju rohelust, parke, kus koeraga jalutada, haljasalasid, mis hoiaksid linnaõhu värske, väldiksid keskkonna ülekuumenemist ja nii edasi.

Jah, räägitud on palju, ideid on piisavalt, aga tegudeni on paraku jõudnud vähesed omavalitsused. Liiga palju on veel poliitikuid, kes leiavad, et auto on staatuse sümbol ja sellega sõitmist ei tohi piirata, kes ei oska näha seost autostumise ja haige rahva vahel.

Elukeskkond algab aga juba palju väiksemast ühikust kui seda on linn, tänav või kvartal – see algab inimese isiklikust ruumist – korterist, majast või ka ühikatoast. Ja siin on elanikul võimalus ise otsustada, milliseks ta selle kujundab.

Jäin mõtlema, et kui palju on viimase viiekümne aasta jooksul muutunud kodu plaanilahendus? Esmapilgul pole erinevus suur – elutuba keerleb ikka teleka-diivani ja söögilaua ümber ja magamistubades laiutavad voodid ja riidekapid. Aga väikseid muutusi võib otsides leida: köök ja elutuba on täna enamasti liitunud üheks ruumiks, laudadele, ka lastetoas, on tekkinud arvuti ja üks pisiasi veel – kadunud on seinu katvad raamaturiiulid. Mõned muutused aga plaanidelt ei peegeldu – näiteks muutunud viimistlus- ja mööblimaterjalid ning lauaserva või öökapi peal laadiv mobiiltelefon.

Tundub, et eluruumi sisearhitektuur vajab tugevat paradigma muutust, uut mustrit, mis ei näe kodu eeskätt telekavaatamise, arvuti ja telefoni näppimise ja mugimise-magamise kohana, vaid suunaks tervislikuma elustiili poole. Mõeldes pooltele eestlastele, kes on ülekaalulised või suisa rasvunud, võiks külmkapp liikuda silma alt ära, elutoast võiks kujuneda koht, kus lösutamisdiivani asemel on istumiseks naturaalne vaip, joogamatt, kummipall või velotrenažöör, kus ripub lastele kiik, trapets või ronimisköis, kus on elemendid, mis meelitavad loomingu ja hobide juurde. Olgu motiveerijaks siis kesk tuba seisev molbert, elu täis akvaarium, tärkavate idudega taimekastid või mängimist ootav kitarr ja klaver.

Inimene ei vaja steriilset kodu apelsinivaagnaga laual, pigem vajab ta inspireerivat ruumi. Eriti vaimuvaeseks on kujunenud noorte toa sisustus: ikka voodi, kapp ja laud ning muidugi keset lauda arvuti. Rohkemaks pole ruumi? Tegelikult on põneva sisustuse tarvis ruumi küll ja veel. Voodi ei pea võtma ära kolmandikku toast, selle saab riputada üles, lükata seinale või kasutada magamiseks hoopis askeetlikku futon-madratsit, mille saab keerata päevaks rulli ning jätta seeläbi enamiku ruumist mänguks, tantsuks, maalimiseks, meisterdamiseks jne. Seinad ja lae võiks täita ronimisvarustusega, ukseorva kinnitada lõuatõstekangi – põnevaid lahendusi on palju.

 Jah, arvutita ei saa tänases e-maailmas hakkama ka lapsed, aga arvutit saab suunata kasutama mõistlikult. Las see kompuuter olla elutoas, vanemate silma all ja selle ees mitte mõnus kontoritool vaid seisukoht – nii saab kiiremini oma e-ülesanded tehtud.

Sisustusmaterjalid on omaette teema. Paljud sünteetilised ühendid, mida kodusisustuses kasutatakse, mõjutavad tervist tasapisi, kuid pidevalt. Kontroll selle üle on olematu ja see valdkond vajab kindlasti nii sisearhitektide, arstide kui iga inimese enda süvendatud tähelepanu.

Üks mõte veel –  vana kombe kohaselt võiks kodus olla ikka raamaturiiul! Ja sealt võiks kiirelt leida Jaan Aru raamatud ajust, arust ja loovusest.