Ott Maaten rõhutas, et 1908. aastal, kui praegune Estonia teater projekteeriti, ei olnudki lähteülesandeks ehitada muusikateatrit. "Oli ülesanne teha ruum, kus teatrit teha, ning ka kontserdisaal," ütles ta ja lisas, et ka pärast sõda toimunud ülesehitustöö saali ei muutnud. "Kõik konstruktsioonid, rõdud ja saali ruumala jäi samaks."

Suur probleem praeguse Estonia saali puhul on Maateni hinnangul ka see, et heli levib väga ebaühtlaselt. "See, kas sa istud teise rõdu esimeses reas või parteris kuuenda rea esimesel istmel, on kardinaalselt erinev," nentis ta ja lisas, et on püütud küll teha selles osas parandusi, kuid see on ikkagi vaid putitamine.

"Ma pean tunnistama, et teatud pühalikkuse tunne olemasoleva hoone vastu on meil kõigil, kaasa arvatud minul, aga selles valguses, kus riigikogu võttis vastu otsuse, et oluline juurdeehitus on just juurdeehitus, mõtlesimegi ennekõike juurdeehitusele, mitte olemasoleva kehandi suuremahulisele ümbertegemisele," tõdes Maaten.

Vanad saalid juurdeehituse korral kasutuseta ei jääks. "Teatrisaal jääb kindlasti kasutusse, oleme selles osas rääkinud ka Eesti Draamateatriga, et tooksime sinna majja tagasi ka draamažanri, mille jaoks see saal on kunagi loodud," ütles ta ja lisas, et ka kontserdisaali puhul ei näe ta takistust, et seal kontserttegevus jätkuks. "Kui ERSO saab oma maja ja läheb kuskile, muidugi see vaesustab seda, aga eks siis sellevõrra kasutaksime ise seda saali, kuhu meil on täna endal suhteliselt piiratud ligipääs."