Ramon Rask: renoveerimismaratonil on potentsiaal Eesti päris koledaks muuta
Arhitektuurimuuseum alustas sel sügisel uue vestlussarjaga "(H)arutus", mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Kultuuriportaalis on võimalik vaadata vestluse "Kallis toasoe" salvestust, kus vestlesid Mihkel Tüür, Anni Oviir ja Ramon Rask. Vestlust juhtis Sille Pihlak.
Vandeadvokaat Ramon Rask usub, et energiakriisi ajal on oluline roll arhitektidel, kes ruume luua. "Arhitekt võib väga palju ära teha. Me oleme liikunud ühest kriisist teise ja teisest kolmandasse. Esimeses kriisis olid rindejoonel ja esiliinil arstid ja õed, teises on välis- ja kaitsepoliitika inimesed ning kolmandas on arhitektid, insenerid ja materjaliteadlased," rääkis ta.
"Kui ma igapäevaselt tehingute ja projektide raames vaatan seda, kuidas õnnestub täna uut ehitist ehitada, siis me oleme sõnastanud uutele ligi nullenergia hoonetele päris karmid ja mõistlikud nõuded, ning Exceli tabelid täna enam ei tööta. Excelid ei tööta väga erinevatel põhjustel – need ei tööta juba sellest tulenevalt, mis puudutab tarnekriise, sisend- ja energiahindade tõusu. Kindlasti ei mõju Excelitele ka hästi ligi nullenergia lisanõuded. See on paratamatus ja ma arvan, et seal on arhitektil ja inseneril väga suur töö teha selleks, et leida nutikaid lahendusi, et tegelikult need Exceli tabelid tööle saada," kirjeldas Rask.
Vandeadvokaadi sõnul seisab arhitektidel ees teatavad kohanemisperiood, mil kultuuri- ja loomeinimestest peavad saama tõenäoliselt oluliselt tugevama inseneri- ja materjalitehniliste teadmistega spetsialistid, kes aitavad Exceli taas klappima panna.
Rask leiab, et tänases kriisis on võtmesõnaks koostöö, just arhitektide koostöö materjaliteadlaste ja inseneridega. "Kui me arhitekti sealt vahelt ära võtame, siis milline tulevik välja näeb? Ma oleme natuke sarnast arhitektuuri näinud ajastust, kust me tuleme," sõnas ta.
"Tuleviku renoveerimismaratonil on olemas hea potentsiaal muuta Eesti päris koledaks. Need tehnilised lahendused, mida täna pilootide raames välja töötatakse selleks, et tüüpprojekte kiiresti lahendada. Seal ongi arhitekti käsi segav käsi, aga sellepärast peabki arhitekt esiliinile minema ja koos inseneriga leidma selle lahenduse, et hoone ei näeks välja jubedam, kui enne oli," märkis Rask.
Toimetaja: Karmen Rebane