Ajaloolane Linda Kaljundi sõnas, et igast konfliktist saab ka midagi head sündida. "Võib-olla mälutöö, mis Pronkssõduri järgsel ajal jäi tegemata, praegu on selleks hea võimalus," ütles ta ja lisas, et kampaaniakorras ja väga suure kiirustamisega ei saa seda protsessi läbi viia. "Sel juhul ei jõua seda minevikku läbi töötada ja pärandiga sisuliselt tegeleda, buldooserdamine ja mahavõtmine pakub näiliselt kiire lahenduse olukorras, kus ühiskonnas seistakse silmitsi paljude suurte probleemidega, millele ei ole lihtsaid lahendusi."

Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarandi sõnul näitab see meie demokraatliku otsustusprotsessi puudujääke, et juba pikka aega on monumentide temaatika ühiskondlikus debatis tähtsal kohal. "Me oleme poliitilistele otsustajatele andnud liiga palju võimu tegeleda või mitte tegeleda ühiskonnas juba pikka aega esiplaanil olnud teemadega siis, kui nad parasjagu soovivad, ning puuduvad mehhanismid, et panna otsustajaid nende küsimustega tegelema siis, kui on sobiv ja rahulik aeg."

"Häda ongi selles, et poliitikutele meeldib nende asjadega tegeleda siis, kui aeg ei ole rahulik, vaid valitseb ühiskondlik ärevus ning selle ärevuse pinnalt saab hästi lavastada polariseerivaid sündmusi ja vastandada," selgitas Tarand.

Arhitektide liidu presidendi Andro Männi sõnul näitab ühiskonnas toimuv monumentide teemaline diskussioon meie kultuurikihi õhedust. "See oli Eesti häda juba esimese vabariigi ajal ning kahjuks on näha, et me pole jõudnud praeguseks kasvatada endale paksu kultuurikihti," ütles ta ja mainis, et lõpuks algab kõik haridusest. "Kui sa küsid gümnasisti käest, et mida sa õppisid kunsti- või kultuuriajaloost, siis see lõpeb enamasti juugendiga ära ja nad ei saagi aru nii nõukogude perioodist ega ka tänapäevasest kultuurist, mis üldse toimub maailma kunstis, kultuuris ja kunstis üleüldse."

"See on üks selliseid asju, mis on algjuur, miks meil tekivad sellised konfliktid ühiskonnas," nentis Mänd ja tõi välja, et Eesti linnaruum on nagu kõrb, kus on väga vähe kunsti. "Ja kui kuskile midagi uut rajatakse, siis hakatakse seda kohe ründama ja maha tegema ning see vähene, mis meil on, siis me oleme valmis sellest kohe loobuma, sest seal on kellegi isiklik mälestus või ideoloogia."