Draama keskmes on omaaegne tsaariarmee polkovnik Timotheus von Bock, kes oli vandunud truudust keiser Aleksander I-le, lubades talle alati rääkida tõtt. Nii saadab ta keisrile kirja, milles kritiseerib teravalt valitsevat korda ja pakub välja vene riigi uue konstitutsiooni projekti. Keiser tituleerib Bocki hulluks ja saadab ta kümneks aastaks vangikongi, püüdes kõigi vahenditega murda kunagise lähedase sõbra idealismi.

"Tema kirjas oli 52 punkti, mis sisaldavad Timotheus von Bocki mõtteid sellest, kuidas peaks arenema Vene riik. Ja kui sa seda loed, või eriti, kui kuuled, siis sa mõtled, et Jumal küll, ta kirjutas selle kirja 1818. aastal. Aga meie elame aastas 2023. Ja kõik need punktid kehtivad ikka veel nüüd ja praegu," rääkis Aug "Aktuaalsele kaamerale".

"Ma ei kannata poliitikat, aga selle eest ei põgene kuhugi. Aga me räägime ikkagi inimestest. Inimestest poliitika põhjal. Ja Aleksandri puhul tuleb lisaks jumala, viha, valu teema, mis paneb ta nii käituma. Seal on palju hingelisi aspekte, millega toime tulla," selgitas Aleksander I osatäitja Aleksandr Ivašekvitš.