Lavastus põhineb anonüümsetel intervjuudel, kuna tavaelus ei julge Eesti venelased enam ausad olla – nii palju on nende ümber koondunud sotsiaalseid poliitilisi ja inimlikke pingeid.

"Eestlaste ja venekeelse kogukonna vahel laiub kuristik. Sain sellest aru, kui elasin siin poolteist aastat. Kuid selleks, et lähenemise suunas liikuda, on vaja teineteise kohta midagi teada," sõnas Aug.

Lavastusest saabki teada, kuidas saab ühekorraga armastada Eestit ja Venemaad ning samal ajal kogu hingest Vene võimu vihata. Või kuidas elada teadmisega, et eestlased sind kunagi omaks ei tunnista. Eesti venelasi mängivad lavastuses eestlased.

"Täiskasvanuna ei ole enam venelastega eriti suhelnud. Nüüd neid intervjuusid lugedes on niisugune tunne, nagu suhtleksid jälle üle tüki aja mingisuguse vene rahvusest inimesega, sest ta avab oma hinge. Nad on samamoodi nagu eestlasedki, äärmiselt erinevad inimesed. Ilmselt paljude puhul on see, et nad ei tunne ennast siin riigis ikkagi millegipärast koduselt," arutles näitleja Raimo Pass.

Kuidas aga suhtuda inimestesse, kes Eestis elades ütlevad: "Ma olen venelane". Vastus on lavastuses olemas.

"Üks neist, kes intervjuu andis, ütles, et meil on ju põhiseadus ja seal on kirjas, et igal inimesel on õigus enesemääratlemisele. Ja lause, mina olen venelane, lõpeb punktiga. See on kõigest rahvuse määratlus. Ma tahaks väga, et minusse suhtutaks põhiseaduse raames," rääkis Julia Aug.

Lavastust "#Maolenvenelane" mängitakse tuleva aasta jaanuaris Tallinnas, Rakveres ja Tartus.