Eesti muusikateatri sünniks peetakse 1883. aastat, mil Vanemuises esietendus P. A. Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. "Nüüd võime seda pigem muusikalavastuseks kutsuda, aga toona kutsuti seda ikka ooperiks," rääkis Joost.

Dirigendi sõnul oli muusikakriitika juba 140 aastat tagasi väga adekvaatne. "Olgugi, et need kirjeldused olid sellised lihtsakoelised ja sõna otseses mõttes väga armsad. Sellist emotsionaal-sotsiaalset tagasisidet anti väga palju," lausus ta.

Siiski oli Vanemuine Joosti sõnul pikalt pigem koduteater kui et professionaalne etendusasutus. Dirigent tõi välja, et üheks oluliseks daatumiks Vanemuise ajaloos on 1939, mil publiku ette jõudis esimene teadaolev ballett. "Minu arvates sai sellel hetkel Vanemuise teater terviklikuks," sõnas Joost.

Tänasel päeval läheb Vanemuisel muusikajuhi sõnul hästi. "Vanemuise teater on väga aktiivne uue muusika tellija," lausus ta. "Meie missioon on kindlasti hoida, väärtustada ja anda võimalus Eesti uuemale heliloomingule."

Joosti sõnul peaks Vanemuine nüüd jõudma ajajärku, kus sellest räägitakse nii Eestis kui ka välismaal rohkem. Dirigent nentis, et kuigi Eesti publikule on Vanemuise teater kodumaiselt armas ja tuntud, siis väljaspool Maarjamaa piire sellest väga palju ei teata.

Selleks, et Vanemuine rahvusvahelisele areenile jõuaks, on Joosti sõnul vaja korraldada nimereform. "Vanemuise teater peaks olema Eesti rahvusteater," lausus ta. "Rahvusteater Vanemuine."

"Siin ma ei taha liiga teha ühelegi teisele teatrile, minu arvates peakski see mitmekesisem olema. Aga see on ainus kolmežanriline teater, Eesti esimene väga mitmeski mõttes. Me peaksime seda kultuuriliselt väärtustama," lausus Joost.