Mälestiste nimekirja inventuuri eesmärk on välja selgitada, kas see vastab tänapäeval muinsuskaitseameti ootustele, väärtushinnangutele ja võimalustele.

Muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juht Kais Matteus sõnas, et esialgne plaan on vaadata olemasolev muinsuskaitseobjektide nimekiri üle ning sõeluda sealt välja need objektid, mis peaksid kindlasti nimekirja jääma.

"Tõenäoliselt koguneb meil hulk objekte, mille puhul me kaalume ka mälestiseks olemise lõpetamist," lausus ta, lisades, et loomulikult on see ka uute objektide nimekirja lisamise eelduseks.

Matteuse sõnul on näha, et mõned valdkonnad on muinsuskaitse objektide nimekirjas ülekaalumkamalt esindatud.

"Näiteks mõisapärandit on hästi rohkearvuliselt esindatud," ütles ta, viidates sellele, et mõnda teist liiki mälestisi on nimekirjas vähem. "Aga seda, kas ja kui palju meil mõisaarhitektuuri nimekirja jääb, sellest saab rääkida alles hiljem, kui analüüsid juba tehtud on."

Sama ajal toonitab Matteus, et mälestise, seejuures ka mõisate säilimise, tagab ennekõike omanik, mitte muinsuskaitse nimekirjas olemine.

Muinsuskaitse ekspert rahvusvahelistes ja Eesti erialaorganisatsioonides Riin Alatalu kinnitab, et muinsuskaitse nimekiri vajab kindlasti kaasajastamist.

"Me peame jälgima seda, et meil oleks kõik olulised teemad kaetud," rääkis Alatalu, et nimekirjas ei tohiks ülekaalukalt esineda vaid mõisad ja kirikud ning keskaegne arhitektuuripärand. "Peab olema ka kaasaegset arhitektuuri. Eestis on üsna hästi sellega, et meil on kaitse all erinevaid valdkondi, aga seda peaks olema rohkem," lisas ta, tuues näideteks taluarhitektuuri, eeslinnad, alevi arhitektuuri ja militaarpärandi.

Alatalu sõnul ei ole Eesti kõige eesrindlikum riik oma mälestiste kaitsmisel, sest napib võimalusi omanike toetamiseks, kuid probleemi lahendus ei seisne selles, et pooled objektid tuleks nimekirjast maha võtta.