Tartu abilinnapea Elo Kiivet sõnas, et ka Eestis on lõpuks kanda kinnitamas arusaam, et linn pole üksnes inimeste riik. "See on võib-olla paljudele tulnud üllatusena, et kui elurikkus väheneb, siis see avaldab halba mõju ka inimeste tervisele," sõnas ta ja lisas, et nüüd on hakatud mõtlema jälle sellele, kuidas seda loodust linna tagasi tuua.

Oluline on Kiiveti sõnul just rohevõrgustiku loomine. "Kuigi me võime ühest kohast teha väga mõnusa koha, aga kui sealt ei saa loodus – taimed, linnud või loomad – rännata edasi, siis sellest võib olla vähe kasu." Linnaplaneerimisel üritataksegi tema sõnul luua võrgustikke, mille raames loodusel on võimalik liikuda. "Ka Linnutee projekt on tõukunud sellest, et me pole linnas üksinda, et see pole inimeste üksik saar," sõnas abilinnapea.

Elo Kiiveti enda sõnade järgi on Linnutee projektiga püütud luua omamoodi alternatiivreaalsus. "Kõrval on pargipuud, aga järsku ootamatult kasvavad betoonist kivide seest välja betoonist puud. On loodud lindudele võimalus ka seda ruumi kasutada."

Kiivet kinnitas, et loodusteadlaste arvates on tegu hea projektiga, kuna see aitab tekitada arutelu selle osas, kuidas me loodusesse suhtume ja kuidas ta võiks linnas esineda. "Kui me mõtleme ja arutame, milline on linn, milline on linnaloodus, siis see on väga suur pluss meile kõigile."

Lisaks tõi Kiivet välja ka teise tasandi, mida installatsioon pakub. "Need installatsioonid muudavad meie vaadet tavapärasele harjunud ruumile. Inimene hakkab märkama kahte asja: nii seda, mis on uus kui ka tegelikult seda, mis oli varem."

Neile, kes eelistasid varasemat ruumikorraldust, ütles ta rahustuseks, et tegu on siiski ajutise installatsiooniga, mis 2025. aasta kevadel Tartu kultuuripealinna projekti lõppedes maha võetakse.

Eelmisel aastal liituti ka ROHEringi projektiga, mille abil üritatakse luua arusaam sellest, mis liigid ja kus linnas elavad. "Taimede, loomade, lindude elupaikade loomisel on meil vaja teadlasi appi, kes ütlevad, kus ja mida on vaja," kommenteeris Kiivet teadlaste ja ülikoolide kaasatust. Projekt hõlmab kõiki linna haljasalasid ehk lisaks parkidele ka näiteks kalmistuid, looduskaitsealasid ja Emajõe kaldapealseid.

Kiivet avaldas lootust, et ka kavandatava Südalinna kultuurikeskuse juurde ja hoonesse endasse saaks integreerida erinevaid rohelisi lahendusi. "Siin me saame harjutada seda, et ka inimese projekteeritud ja ehitatud arhitektuur võib olla selline koht, kus on ka teistel liikidel äge, mõnus ja turvaline."