Lavastuse idee tuli dramaturg Katrin Pärnalt. "Minult tuli see idee esimesena, aga natuke on süüdi ka Must Kast, sest pärast nende ooperilavastuse "Carmen" nägemist viskasin ma õhku idee "Luikede järve" uusversiooni kohta," meenutas Pärn.

Nii tema kui ka koreograaf Janek Savolaineni jaoks on varasematest versioonidest meeldejäävaim Šaša Pepeljajevi "Luikede järve" adaptsioon. "Korraks võttis põlve võdisema uudis, et Šaša teeb seda koostöös Von Krahli teatriga uuesti," nentis Pärn, kuid lisas, et hirm kaua ei kestnud, kuna Musta Kasti versiooni kontseptsioon erineb Pepeljajevi omast kardinaalselt.

Sogases vees päästerõngaste ja balletikoolita ulpivad näitlejad on Jaanika Tammaru, Kaija M. Külm, Laura Niils, Kaarel Targo, Karl Robert Saaremäe, Johannes R. Sepping ning Siim Angerpikk. Näitleja Laura Niilsil on varasem kokkupuude Tšaikovski balletiga väga klassikaline. "Algklassides käisin seda vaatamas Estonias, ühe korra olen "Luikede järve" näinud ka Peterburis," rääkis Niils. Savolainen on näinud nii Toomas Eduri lavastust Estonias kui ka Vanemuise varianti.

Musta Kasti suvelavastus kannab pealkirja "Luikede järved". Mitmuse lisamine pealkirja oli taotluslik, et publikul ei tekiks lavastuse osas väärarusaama. "Otsus oli pragmaatiline: meil ei ole tegemist kauni balletiga. Teine põhjus mitmuseks on see, et seal sees jutustatakse palju erinevaid lugusid," nentis Pärn. Lavastuses on küll täiesti olemas Tšaikovski muusika ja Petipa koreograafia, kuid klassikale on lisatud palju uusi elanikke ning lugude kihte.

Laura Niils nendib, et näitlejate eesmärk polnud saada paari kuuga balletitantsijateks. Paar päeva tehti küll balletiharjutusi, kuid edaspidi keskenduti uudsele koreograafiale. "Janeku koreograafia põhineb originaalil, aga see on siiski täiesti uus. Me ei kargle niisama, üritame ikkagi edasi anda ka graatsiat, aga põhirõhk on ikkagi lugudel endil," nentis Niils. Näitlejatele balletist ja "Luikede järve" ajaloost rääkimas Sven Karja ja Heili Einasto. "Huvitav oli ka näha, kuidas balletitantsijate ideaal on aastatega muutunud. Vanematel piltidel näed igasugu eri kujudes tantsijaid, aga aja möödudes on kaalupiirang väga muutunud," rääkis Niils. 

Dramaturg Katrin Pärna sõnul on oluline lavastuses märgata alltekste, sest neid on seal palju. "Kindlasti paneb keegi seda pahaks, et balletikoolita draamanäitlejad üritavad sellisel kujul balletti tantsida, aga mis teha," nentis ta. Pärna rääkis, et lavastuse loomise käisid nad algmaterjaliga ümber aupaklikult, kuid julgelt. Tema hinnangul puudutab suvelavastus hulgaliselt olulisi teemasid. "See räägib inimeseks olemisest, armastusest, unistustest ja nende purunemisest, muutumisest, vägivallast meie ümber, poliitkorrektsusest, ideoloogilistest mängudest, vaprusest enda eest seista, eri süsteemide vahele kinni jäämisest," lausus Pärn. Tema sõnul on lavastuses hulgaliselt lisakaraktereid, kes neid küsimusi edasi annavad. Kuigi näitlejaid on laval kokku seitse, on tegelasi üle 20. "Proovime seitsmekesi ära teha 20 tegelase materjali," ütles Niils.

Lavastuse meeskonna hinnangul aitas loo jutustamisele kaasa ka loodusrikas mängukoht ise. "Seal on meie väiksed järved-tiigikesed. Meil on hästi südamelähedaseks saanud üks pardipere viie pardipojakesega, oleme neid prooviperioodil kasvamas näinud," muljetas Niils. "Seal on ka vabakäigupardid, kes vahepeal niisama lavale lendavad," muigas Savolainen.

"Luikede järved" on dramaturg Katrin Pärna arvates nagu kasti asetatud lopsakas taim, mis vohab üle serva. "See on kastile kohandatud," lisas Savolainen. "Suurim sõnum publikule on see, et ennast, elu ja ka pakutud lavastusi ei tasuks liiga tõsiselt võtta," arutles Pärn.